Vallajutud: Kadrina

Siinkirjutaja kui põline lõunaeestlane ei teadnud veerand sajandit tagasi Virumaast suurt midagi. Praegune Ida-Virumaa oli siis teadagi mis, aga praegune Lääne-Virumaa ei seostunud minu jaoks huvitaval kombel mitte Rakvere, vaid hoopis Kadrinaga.

Aivar Ojaperv

Kõigepealt tuleb ära klattida ühte eelmisse vallajuttu sisse lipsanud viga: n-ö maavaldadest ehk valdadest, mille koosseisu ei kuulu linn, on elanike arvu poolest Lääne-Virumaa suurim mitte Vinni, nagu paar nädalat tagasi kirjutasin, vaid tänase vallajutu „peategelane“ Kadrina. Kohavahetus toimus alles üsna hiljuti, kuid tõde on siis selline, nagu äsja öeldud.

Kes tahab, võib Kadrina vallavanema Erich Petrovitsi järgmisest lausest üht-teist välja lugeda: „Finantsistina julgen öelda, et vallad, kus on alla 5000 elaniku ja 2000 maksumaksja, ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlikud, tegemist on ainult vegeteerimisega.“

Kadrina on põline küla. Varem kandis küla nime Tõrvestevere (Tristfer). Taani Hindamisraamatus mainitakse seda kanti kui parochia Toruestaeuaerae (Tõrvestevere kihelkond).

Praegu tuntud kohanimi Kadrina on tuletatud püha Katariinale pühitsetud kiriku ja koguduse nimest. Aedlinnailmeline Kadrina seisis samal kohal juba ammustel aegadel. Nõukogude ajal suurenes alevik nii territooriumilt kui ka elanike arvult pea poole võrra: suur tööandja oli kohalik EPT, mis ehitas oma töötajatele ka hulgaliselt paneelmaju.

Kadrina valda läbivad olulised liiklusmagistraalid – Tallinna-Narva maantee ja raudtee.

Äriregistris registreeritud 449 Kadrina vallas ametlikku aadressi omavat äriühingut ja FIEt, sealhulgas 9 aktsiaseltsi ja 264 osaühingut. Valla kõige suurema käibega ettevõte eelmisel aastal oli mööbliosade tootmisega tegelev Flexa Eesti AS, järgnesid kaks plastdetaile tootvat firmat: Reideni Plaat AS ja HAKA Plast OÜ. Põllumajandusettevõtetest mahuvad esitosinasse teraviljatootja Aru Põllumajanduse OÜ ja seakasvataja Ruixi Mõis AS.

Tööstuse kõrvalt on jätkuvalt säilinud Kadrina „kultuurikiht“. 1803. aastal Kadrina kihelkonnas sündinud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ja 21. mail 1994 Kadrinas avatud emakeele ausamba vahele mahub palju eesti keelt ja meelt. Haridus, kultuur ja kirjandus on Kadrina rahva seas au sees ka täna, omaette märk on seegi, et Kadrina Keskkool taotleb jätkuvalt Lääne-Virumaa riigikooli staatust.

Pindala: 355 km²

Elanikke: 5061

Kaks alevikku ning 37 küla

Suuremad keskused on Kadrina (2237 elanikku) ja Hulja alevik (485) ning Kihlevere (179), Ridaküla (161) ja Vohnja küla (155).

Vallavanem Erich Petrovits, volikogu esimees Jaanus Reisner.