Vallajutud: Rakvere vald

Nagu eelmises lehes lubatud, läheme oma vallajuttudega teisele ringile ning sel korral kulgeb distants Rakvere vallas. Maakonnakeskust poolkaarena ümbritsev omavalitsus on eeskätt põllumajanduspiirkond, kus suuri tööstusettevõtteid vähe, kui muidugi Tobia külas asuv OG Elektra tootmiskompleks välja arvata.

Aivar Ojaperv

Meie teejuhiks Rakvere vallas oli sel korral Ülo Niisuke – endine poliitik ja suurte kogemustega põllumees, kes pidanud Rakvere vallas ka abivallavanema ametit ning on praegu valla arenduskonsultant. Ise ütleb, et tegelikult on ta pensionär, kes valla asjades püüab jõudumööda kaasa rääkida.

Uus tõmbekeskus Arknasse?

Rakvere valla omapäraks on asjaolu, et üht ja kindlat keskpunkti sel polegi. Vallamaja asub Rakvere linnas ning valla põhjapoolsest suuremast külast Arknast lõunaotsa Lasilasse jõudmiseks tuleb läbi sõita mitme naabri territooriumilt.

Kuigi paljudes Eesti piirkondades on sellised linnalähedased vallad kas linna või lähimate naabritega viimasel kümnekonnal aastal liitunud, pole see teema Rakvere vallas tõsiselt päevakorral olnud. Kuigi „siin ja sealpool maanteed“, peab Rakvere valla rahvas end ühtseks kogukonnaks, kus teineteist aidatakse ja üksteisega arvestatakse. „Juba nõukogude ajal kujunes Rakvere külanõukogu oma praegustes (valla) piirides välja ja suuri muutusi pole olnud,“ selgitas Ülo Niisuke. „Nii külanõukogu kui ka praeguse volikogu ajal on ametnike ja juhtkonna seas esindatud pea kõikide piirkondade inimesed, alati leidub vallamajas keegi, kes on ühe või teise piirkonna probleemidega põhjalikult kursis.“

Juba mainitud Arkna küla võivad lähiajal ees oodata suured muutused. Täpsemalt küla südameks olevat mõisakompleksi, kui kõik läheb nii, nagu plaanitud.

Pärast vahepealseid segaseid aegu on Arkna mõisakompleksi omanikuks saanud MTÜ Arkna Terviseküla ja tänavu talvel esitlesid nad avalikkusele oma tulevikuplaane: mõis peaks tulevikus tegutsema täiesti iseseisva ja kasumit tootva põllumajandusüksusena nagu vanasti, ja samas peab see muutuma ka turismiobjektiks. Ühe sõnaga: piimakarjast, ravimtaimeaiast ja matkarajast kuni väikesi spaa ning konverentsikeskuseni.

MTÜ ühe liikme Olle Saare hinnangul kulub hoonete renoveerimiseks ja kordategemiseks 4,3 miljonit eurot, millest 1,9 miljonit on juba projektidele ja muule sellisele kulutatud. “Vahendid loodame leida Eesti ja Euroopa Liidu fondidest, omafinantseeringuks plaanime praegu 30 protsenti,” rääkis Saare talvisel esitlusel. “Kui fondides vastavad meetmed avanevad, loodetavasti toimub see sügisel, siis ehituseks kulub umbes kaks aastat. Tahaksime fondide avanemise ajaks kogu eeltöö ära teha, et saaks kohe ehitama hakata.”

Hetkel käib mõisa peahoones vaikne tegevus – teisipäeval, kui Kuulutaja Ülo Niisukese seltsis Arknat külastas, askeldas seal paar töömeest. „Eks see n-ö vaikne periood oli ette teada, sest omanik ootab Euroopa Liidu fondide avanemist, lootes sealt abi saada,“ selgitas Niisuke.

Talvel tunnistas Olle Saare: „Nii vaprad me pole, et ehitame oma raha eest lõpuni, pigem püüame oma äriplaani nii hea teha, et meile ei öelda ära.” „Eks nad võtavad siis väiksemad plaanid käsile,“ arvas Ülo Niisuke mustema stsenaariumi kohta.

Vald omalt poolt on valmis ehitama Arkna ja Rakvere vahele kergliiklustee. Aga selleks tuleb kaupa teha ka Sõmeru vallaga, sest mõned kilomeetrid maanteed kulgeb nende territooriumil. „Jutud on räägitud, oleme valmis ühiselt panustama,“ kinnitas Niisuke.

Mis Arknasse veel puutub, siis Ülo Niisuke on uhke ühe silmapaistmatu majakese üle, mille all varjavad end tegelikult puhastusseadmed. „Jumal tahtis, et Rakvere linna puhastusseadmed asuvad meie valla territooriumil,“ rääkis Niisuke. „See omakorda tähendab, et meie oleme 15 protsendiga osanik ettevõttes Rakvere Vesi. Ja tänu viimasele on meie valla veemajanduse arendamine lihtsam. Saan kinnitada, et selles valdkonnas on meie asjad heas korras.“

Seesama puhastusjaamake Arknas oli valmimise järel lausa erialaspetsialistide turismiobjektiks – tehnoloogia on uudne, kohapeal ei ole ühtegi inimest, kõike saab jälgida ja juhtida Rakvere Vee puldist kilomeetrite kauguselt. Ning samast kõrvalt läbi voolav Selja jõgi on taas puhas, ka forellid on jõkke tagasi tulnud.

Külakeskus Lepnasse

Elanike arvu poolest on Rakvere valla suurim asula Lepna – asukaid on seal umbes-täpselt 400. Tegemist on kunagise „Energia“ kolhoosi keskusega, kuhu nõukogude aja lõpus hakati ehitama muuhulgas ka uut koolimaja – seda tegevust meenutavad jätkuvalt tühermaale püstitatud betoonist seinapostid. Lepnat peetakse natukene ekslikult ka tuntud ettevõtte OG Elektra tootmisbaasi asukohaks, kuid tegelikult asub viimane paar kilomeetrit Rakvere poole Tobia külas.

„Praegu liigub valla juhtkonnas ringi mõte ehitada Lepnale külakeskus,“ rääkis Ülo Niisuke. „Umbes samasse kohta, kuhu omal ajal hakati koolimaja ehitama. Milleks meile sellist maja vaja? Praegu tegutseb Lepnal raamatukogu – ridaelamu kolmandal korrusel, vanematel inimestel raske treppidest ronida. Valla sotsiaalse ühiskodu 9 kohta on kogu aeg täis, lisaks asuvad needki tavalistes korterites. Noortetuba on olemas, kuid praegusel kujul ei täida see oma funktsiooni. Pigem olgu siis juba ühine n-ö kärgmaja, kuhu saame kõik nimetatu ja kindlasti veel mitmed teenused ühe katuse alla.“

„See objekt on tähtsuselt esimene,“ jätkas Niisuke. „Tahame saada toetust, kui vaja, võtame laenu ja ehitame valmis.“

Aga vallamaja? Äkki peaks siis selle ka Rakverest ära kolima, kui juba uue maja ehituseks läheb? „Vist siiski mitte,“ leidis Niisuke. „Esiteks on vallamaja praegu elanike jaoks mugavas kohas. Ja kaugemas perspektiivis, mis seal parata, peab Rakvere vald nagunii kellegagi ühinema – on see siis linn või Sõmeru vald.“

__________________________________

Kool vajab juurdeehitust

Rakvere vallas tegutseb kaks kooli ja kolm n-ö lasteaiapunkti. Veltsis on lasteaed-algkool, Lasilas lasteaed ja põhikool ning Tõrmas lasteaiarühmad. Kuigi õpilaste arv väheneb ka Rakvere vallas, ei saa tingimuste üle kurta: Lasila mõisakoolile tegi vald juurdeehituse, kitsaks hakkavad ruumid jääma ka Veltsis.

„Veltsi lasteaed-algkool on küll väike, kuid väga külakeskne ja seega vajalik kool,“ kinnitas Niisuke. Õppeasutus tegutseb ridaelamust ümber ehitatud hoones ja tegelikult on seal ruumipuudus. „Kuna sellesse piirkonda on vaja veel ka külakeskust, siis on juurdeehitus praktiliselt otsustatud,“ kinnitas Niisuke.

Mullu sügisel avati aga juurdeehitus Lasila koolile. Või täpsemalt: vanade seinte asemele kerkis uus hoone, mis on sarnane vanaga. Nimelt tegutseb Lasila kool vanas mõisahoones ja suvalist karpi poleks selle külge ehitada saanud. Vanast meiereist oli säilinud vaid vundament ja jupp müüri ning nendele, otse mõisa kõrvale, ehitati uus hoone, kus nüüd tegutsevad Lasila kooli algklassid.

Rakvere vald

Territoorium on 127,7 km2

19 küla ja üks alevik

Elanikke seisuga 01.01.2014 2108

Vallamaja asub Rakvere linnas

Naabriteks Haljala, Sõmeru, Vinni, Tamsalu ja Kadrina vald ning Rakvere linn

Vallavanem Aivar Aruja, volikogu esimees Toomas Rajamäe