Vallajutud: Sõmeru

Käesolevas Kuulutajas alustame vallajuttude sarja, loodame et nelja kuu jooksul jõuame läbi käia 14 Lääne-Virumaa omavalitsust. Meie maakonnas on teatavasti kokku 15 valda-linna, kuid Rakvere linn jääb sell korral sarjast eelmale, kuna nii või teisiti saab maakonnakeskus suurema tähelepanu osaliseks kui ülejäänud omavalitsused. Vallajuttude sari algab Sõmeru vallaga, meie maakonna suure tööstuspiirkonnaga.

Aivar Ojaperv

Väga võimalik, et Sõmeru vald annab Lääne-Virumaa tööstustoodangusse kõige suurema „torditüki“, isegi suurema, kui Rakvere linn. Vastavat statistikat pole aga tehtud, või ei leidnud siinkirjutaja seda üles, seega on väide siiski oletuslik.

Sõmeru valla suurel osakaalul tööstuses on pisut ajalooline ja geograafiline tagamaa – Sõmeru valla maad asuvad ümber Rakvere linna ja paljud suurettevõtted, mida peetakse just kui Rakvere omaks, tegutsevad valla territooriumil. Aga samas on tööstus arenenud ka mujal kui Rakvere külje all: Sõmerul, Ubjas, Uhtnas.

Äriregistri andmetel tegutses 2014. aasta alguse seisuga Sõmeru vallas 246 osaühingut, 11 aktsiaseltsi ja 90 füüsilisest isikust ettevõtjat.

Väljavõte Sõmeru valla koduleheküljelt:

Sõmeru valla mitmekülgset ettevõtlust iseloomustab välisinvestorite suur osakaal, soodne logistiline asend ja kvalifitseeritud tööjõud. Tähtsamad ekspordiartiklid on puit, turvas, metallitooted, lihatooted, ehitusmaterjal ja õmblustooted. Tuntumad Sõmeru valla territooriumil tegutsevad ettevõtted on Balti riikide suurim lihatoodete valmistaja Rakvere Lihakombinaat puidutöötlemisettevõte Stora Enso Eesti Näpi saeveski, E-Betoonelemendi Rakvere tehas, Põllumeeste Ühistu KEVILI Eesti võimsaim viljaelevaator, Ferrel AS, Kopar Baltik AS, OÜ Kaarli Farm, OÜ Männiku Farm jne.

Kevili ja teised

Aasta tagasi avati Roodeväljal Põllumeeste ühistu KEVILI viljaterminal, mis on suurim Eestis. Terminal mahutab 50 000 tonni vilja, kuid perspektiivis on suurendada mahutite mahtu kuni 100 000 tonnini.

Põllumeeste ühistu KEVILI (nimi tuletatud sõnadest Kesk Eesti VILI) on 131 liikmega teravilja- ja rapsikasvatajate ühistu. Roodeväljal tegutseb, nagu mainitud, ühistu viljaterminal. Töötajaid on 7, kellele lisandub 4 hooajatöölist. „Tegemist ei ole mitte ainult viljaterminali, vaid ka logistikakeskuse ja laboriga,“ täpsustas Roodevälja terminali juhataja Andres Eigi.

Miks rajas KEVILI oma terminali just nimelt Lääne-Virumaale ja Sõmeru valda? „Mõistlik kaugus viljatootjatest, Kunda sadama lähedus, hea koostöö omavalitsusega,“ vastas Eigi.

„Eks ma andsin neile päris suured vekslid välja, peaasi, et nad meie valda tuleksid,“ lausus vallavanem Peep Vassiljev. „Usun, et KEVILI pettunud pole, sest kommunikatsioonide, teede ja muu sellise osas oleme oma lubadusi pidanud. Mulle selline ettevõte meeldib: see on Eesti meeste oma ühistu, mitte riskikapitalistide oma.“

Sõmeru alevikus tegutsev Ardor OÜ on uus ettevõte – pelleteid ehk kütteks mõeldud puidugraanuleid on nad Sõmerul tootnud vähem kui aasta. Ettevõtte juht Kuido Kuntro on selles valdkonnas siiski juba tuntud mees. Pelleteid suudetakse toota 50 000 tonni aastas ja 99 protsenti toodangust on mõeldud välisturule. 10 töötajaga firma töötab 24/7, toorainet ehk saepuru ja höövlilaaste kulub üks suur veoautokoorem tunnis.

Kopar Baltik AS on üks mitmest Uhtnas tegutsevast metalliettevõttest, juhatab seda meesteväge (kokku 19 keevitajat, muud metallitööstust ja paar inimest kontoris) Kert Kirsimäe. Toodete nomenklatuur on väga lai – metalliseadmed põlevkivitööstusele, transportöörid tellijale Poolast, mahutid Prantsusmaale jne.

Õpi, siis saad ka tööd

Kõigi kõneks olnud ettevõtete ühiseks jooneks on asjaolu, et palju asju tehakse ära arvuti taga. Ehk siis innovaatilisus ja IT. Enam ei ole nii, et üks mees segab labidaga saepuru ja teine lisab sideainet tärklist. Metallplaadile käsitsi jooni ei tõmmata ja rauasaega tööline selle kallale ei lähe. Teraviljalaborist ei maksa rääkidagi – puhas arvutimajandus.

„Minu põhiline eesmärk on, et kunagi ei saa rahul olla,“ rääkis vallavanem Peep Vassiljev. „Tuleb tegutseda, et vallas oleks võimalikult palju erinevaid ettevõtluse liike. Monofunktsionaalsust kardan ma kõige rohkem, kui midagi juhtub, siis on terve piirkond käpuli. Ka töötajatel on lihtsam kui on valikuvõimalus – kõik ei taha olla lihalõikajad või õmblejad.“

„Tänapäeva tööstus muutub järjest rohkem IT-põhiseks, seepärast on haridusel suur tähtsus,“ lisas ta. „Vald panustab palju noorte kutseõppesse, korraldame õpilastele huvireise jne. Kõik selleks, et lapsed teeksid õigeid valikuid.“

Olgu lisatud, et Sõmeru vald maksab oma lastele nii ranitsa- kui ka gümnaasiumitoetust.

Suurima haridusvaldkonna investeeringu, ja üldse suurima kulutuse, tegi Sõmeru vald sel aastal aga oma lasteaeda – nõukogude ajal ehitatud lasteaiahoone renoveeriti täielikult. Koos mööbli ja muu sisseseadega kulutati selleks otstarbeks kaugelt üle 400 000 euro. „Koos vallavanemaga tegime päris palju eeltööd, et kõik tuleks ikka selline nagu peab. Tahtsime õppida teiste vigadest,“ märkis lasteaia Pääsusilm direktor Evi Metsmaaker. „Tulemusega oleme meie väga rahul, lapsed rahul, vald rahul.“

Sõmeru vald

Rahvaarv: 3539*

Pindala: 167,2 ruutkilomeetrit

Suurim asula: Sõmeru (1216 elanikku)

Koole: 2

Lasteaedu: 1

Külasid: 31

* seisuga 1. september 2014