Vallajutud: Tamsalu

Tänases vallajutus käime „maa“ ja linna vahet. Käisime külas Tamsalu vallas, teejuhiks ja võõrustajaks oli vallavanem Toomas Uudeberg.

Aivar Ojaperv

Mälumängudes ja viktoriinides armastatakse aeg-ajalt küsida: milline Eesti linn on eksisteerinud kõige lühemat aega? Juriidiliselt korrektne vastus on Tamsalu.

Tamsalu pole muidugi kuhugi kadunud, aga tõsi see on, et linna õigused anti neile 26. oktoobril 1996 (seni oli Tamsalu alev) ja juba pärast 2005. aasta sügisel toimunud kohalikke valimisi muutus Tamsalu linn kui haldusüksus ajalooks, sest ühineti sama nime kandnud vallaga ja liitomavalitsuse nimeks sai Tamsalu vald. Sellest siis ka vihje maale ja linnale käesoleva artikli alguses: Tamsalu vald on üks kahest Lääne-Viru omavalitsusest, mille haldusalasse jääb nii maapiirkond kui ka linn.

Ootavad tööstureid

„Oleme natukene üle keskmise Eesti vald, kui kõikvõimalikke edetabeleid, mille koostamise metoodika on mulle jätkuvalt ebaselge, mitte lugeda,“ kinnitas vallavanem Toomas Uudeberg. „Viimaste aastatega oleme suutnud päris palju ära teha – näiteks torude kapitaalne vahetus ja linnatänavate remont Tamsalus, uued torud said maa sisse ka Vajangul, Sääsel ja Porkunis.“

Mõisa nimega Tamsal on Vikipeedia andmeil esmakordselt mainitud 1512. aastal, kuid asula hakkas arenema alles 1876, mil valmis Tallinna-Tartu raudtee. Raudteepeatuse juurde tekkis esimene tööstus – rajati lubjapõletusahjud.

Nõukogude ajal muutus Tamsalu tõsiseks tööstuslinnaks. Lubjatehase kõrvale tekkis ehitusmaterjalide tööstus, linna serva kerkis toona Eesti suurim ja praegu teadaolevalt suuruselt teine viljaelevaator. Suureks tööandjaks sai metsakuivendusega tegelenud EPT.

Tööstusettevõtete, eelkõige viljaelevaatori, mida kohalik rahvas tänase päevani TERKOks kutsub, teenindamiseks moodustati ligemale sajast autost koosnev kolonn (kuulus Tapa autobaasi alla – toim.). Elanike arv ületas Tamsalus 4000 piiri ja sarnaselt paljude tööstuslinnadega mehitati vabad töökohad migrantidega.

„Kahjuks on tööstus tänaseks kokku tõmbunud,“ tõdes Uudeberg. „Aga samas on pea kõik loetletud ettevõtted alles, tegutsedes küll pisut teises vormis. Viljaelevaator on Tartu Veskite valduses ja vilja seal enam ei jahvatata, ainult hoiustatakse. Ehitusmaterjalide tööstuse koha on sisse võtnud E-Betoonelement. Tamsalu EPT on alles, tegutseb siin samas vallamaja vastas, kuid enam ei kuivenda see firma metsa, vaid ehitab haagiseid, sahkasid ja koppasid.“

Tamsalu linna lääneservas on 27 hektari suurune tööstusküla, kus praegu tegutseb E-Betoonelement ja mõned firmad veel ning pisut eemal elevaator. „Hetkel kahjuks uusi tulijaid pole, kuid me oleme selleks valmis. Kui investor tahab tulla, siis palun, planeeringud on tehtud. Eks sellega ole nagu ikka: tööstuspiirkonnad kasvavad täpselt seal kus kasvavad ehk suuremate keskuste ümber. Aga kui me õnge likku ei pane, siis pole mingit lootustki kala saada – nii et ootame!“

Muide: järgmisel teisipäeval, 11. novembril avab Elektrilevi uue Tamsalu piirkonnaalajaama, mis asub samuti kõneks olevas tööstuspiirkonnas. Nii et energia kättesaadavusega seal kandis probleeme olla ei tohiks.

Tamsalu ja sport

Tamsalu on spordilinn ja –vald. Pärast taasiseseisvumist on olümpial käinud 6 Tamsalu sportlast, kes mitte ainult pole sündinud nimetatud kandis, vaid ka elavad seal reaalselt. Kui arvutada välja elanike ja tippsportlaste suhe, siis väga võimalik, et Tamsalu on selles valdkonnas pikalt esimene.

Tamsalus on korralik spordihoone, mis omal ajal sai alguse kombainikuuri rajatud ujulast – see oli EPT toonase juhtkonna kavalus: ujulaid ei võinud nii väikesesse kohta nõukogude ajal ehitada ja paberites nimetati see esialgu kõigeks muuks kui ujulaks.

„Elukeskkonda oleme panustanud hoolsalt,“ kinnitas vallavanem Uudeberg. „Kohe linna külje alt algab ligi 9 kilomeetri pikkune terviserada, millest 4,4 km on valgustatud. Suvel korraldab vald Porkunis omanäolist tünnisõidu võistlust. Selle viimasega peab aga midagi välja mõtlema: tuleval suvel toimub see juba 15. korda, kuid uut tahku oleks vaja. Peab mõtlema, kuidas edasi minna, et ka järgmised 15 aastat vastu pidada.“

Uudbergi sõnul on sport Tamsalu inimestel kohe veres. „Sel ajal, kui palju suuremates linnades vaid targutati ja hädaldati, võtsid meie entusiastid kätte ja ehitasid Uudekülasse loodusliku hokiväljaku,“ rääkis ta. „Meil eksisteerib juba mitu aastat nüüd oma amatöörmeeskond, mehed mängivad kaasa ka omasuguste liigas. Uudekülas oli ka üks Eesti väheseid ragbiväljakuid, kuid see ala on tänaseks kahjuks varjusurma vajunud.“

Porkuni ja Vajangu

Loomulikult ei koosne Tamsalu vald vaid Tamsalu linnast. „Porkuni on üks Lääne-Virumaa kaunimaid kohti,“ kutsus vallavanem. „Nagu teate, asub Porkunis erivajadustega laste kool, mis mõned aastad tagasi mõisahoonest uute kompleksi kolis. Hea, et see kool Porkunisse alles jäi, sest tegemist on ka üsna arvestatava tööandjaga.“

Valla teise serva keskuseks on Vajangu, kus muuhulgas tegutseb põhikool. Õpilasi on kahjuks vähe – 27 – kuid vallavanem Uudebergi sõnul ei tähenda koolimaja ainult aabitsaõpetust. „Sama katuse all on lasteaed, kus praegu käib 10 last, külakeskus, isegi külasaun.“

Tamsalu sportlikkusest annab aimu vallavanem Toomas Uudebergi kabinet, kus on koha leidnud kõikvõimalikud karikad ja meened. Fotod: Aivar Ojaperv

__________________________

Tamsalu mängis tunneli peale jalgpalli

Aastaid oli suureks probleemiks Tamsalu linna läbiv raudtee. Või täpsemalt: raudteel seisvad rongid. Pikad kaubakoosseisud halvasid liikluse pahatihti tundideks, sulgedes mitte ainult autodele mõeldud ülesõidu, vaid ka jalakäijate pääsu ühest linnaosast teise. Kui autoga sai veel kuidagi liikuma, tehes paari-kolme kilomeetrise ringi, siis julgemad jalakäijad ukerdasid vagunite alt, alalhoidlikumad aga vandusid kurja.

„Kui mind 2004. aastal Tamsalu linnapeaks valiti (toona olid vald ja linn veel iseseisvad haldusüksused – toim.), siis võtsin eesmärgiks see probleem kindlasti lahendada,“ ütles vallavanem Toomas Uudeberg.

Järgnevat ei maksa võtta sõna-sõnalt, Uudeberg muheda mehena viskab oma jutuga aeg ajalt ka villast, kuid edasine lugu kõlab umbes nii.

„Eesti Raudtee ei hakanud teemast kuidagi kinni. Meil on kevaditi linnapäev, nüüd juba vallapäev, ja otsustasime Eesti Raudtee duellile kutsuda. Jalgpallis. Lubasin raudteefirma toonasele juhile Kaido Simmermannile, et enne me neid rahule ei jäta, mängime seni, kuni tunnel valmis. Kolm aastat mängisime – alguses võitsid nemad, aga pärast juba meie. Ilmselt ei julgenud nad neljandal korral enam kaotama tulla ja pidasid paremaks tunneli ehitada.“

Tamsalu jalakäijate raudteetunnel avati 2010. aasta kevadel Tamsalu päevade ajal.

Tamsalu vald

Pindala: 214,6 km2

Elanikke: 3808 (1.01.2014), sellest umbes 2200 Tamsalu linnas

Keskus: Tamsalu linn

Suuremad asulad: Vajangu, Sääse, Porkuni

Vallavanem Toomas Uudeberg, volikogu esimees Vardo Arusaar