Vallajutud: Väike-Maarja

Tänasega saab vallajuttude sari otsa. Pisut enam kui kolme kuuga jõudsime läbi käia kõik Lääne-Viru omavalitsused ning lõpetasime oma ringkäigu Väike-Maarja vallaga.

Aivar Ojaperv

Nimi Väike-Maarja vihjaks just kui millelegi väikesele, seda enam, et ajalooline naaberkihelkond Ambla on kandnud ka nime Suur-Maarja. Tegelikult pole Väike-Maarja midagi nii väike, on hoopis üks suuremaid omavalitsusi Lääne-Virumaal. Nõuka-aja sügavuses, eelmise sajandi 50ndatel oli Väike-Maarja koguni rajoonikeskus. Ning rahvasuu räägib, et kolhoosiaja lõpus läksid plaanid nõnda kõrgelennuliseks, et Väike-Maarjasse pidanuks ehitatama jäähall.

Tugev kolhoos majanduse aluseks

Seda jäähalli juttu ei oska Väike-Maarja tänane vallavanem Indrek Kesküla kinnitada ega ümber lükata, aga seda ütles ta küll, et Väike-Maarja tänasele jõukusele ja ettevõtluse mitmekesisusele on kindlasti andnud oma panuse omaaegne tugev Väike-Maarja kolhoos ning selle mõtestatud juhtimisega tegelenud Boris Gavronski (1934-1999), kes nimetati 1997. aastal ka valla esimeseks aukodanikuks. „Kolhoosi lagunemisel tekkisid osakondadest tugevad põllumajandusettevõtted,“ mainis Kesküla. „Ka paljud hooned – töökojad, laod jms – leidsid kasutust uute ettevõtjate omanduses. Leian, et Väike-Maarja kolhoosi üks idee – väärtustada toorainet kohapeal, anda sellele töötlemise kaudu täiendav lisaväärtus – on ka tänasel päeval aktuaalne.“

Külafilosoofid töötada ei viitsi

Väike-Maarja vald on Lääne-Viru mõistes tähtis tööstuspiirkond. Näiteks tegutsevad valla territooriumil ajalehe Äripäev poolt 2014. aasta parimaks Lääne-Virumaa ettevõtteks valitud OÜ Baltic Log Cabins (aiamajade tootja), Ebavere Graanul, AS Vireen (loomsete jäätmete kahjutustamine), OÜ ReinPaul (metsatöötlemine), ehitusettevõtted AS Antaares ja OÜ Pandivere Ehitus jne. Ning nagu mainitud: tähtis roll on ka põllumajandusettevõtetel.

Vikipeedia andmetel elas selle aasta esimesel päeval Väike-Maarja vallas 4372 inimest, Indrek Kesküla kinnitusel oli aga asukaid 4701. Nende numbritega on nagu on – iga päev ju päid üle ei loeta ja statistika on teatavasti ebatäpsete faktide täpne kogum – tõsiasi on see, et ka Väike-Maarja vallas on elanike arv vähenemisteel.

„Just paaril viimasel aastal on loomulik negatiivne iive eriti suur olnud,“ tõdes Indrek Kesküla. „Kui enne seda sündis meil aastas 40-45 uut vallakodanikku ja surmasid registreeriti umbes sama palju, siis tänavu jääb siit ilmast lahkujate arv juba 70 kanti, sünde on aga ikka 40 ringis. Elanikkond vananeb, kuid ka paremate jahimaade otsimine mõjutab.“

Miks siis minnakse? Koolid on, kultuuri-, seltsi- ja spordielu on – miks minna? Tööd pole? „Tööga on nagu pea kõikjal: töökohti pole ja töötajaid pole,“ vastas vallavanem. „Kauplustes on pidevalt kuulutused üleval, kus üks või teine ettevõte otsib tööjõudu. Kui palgasoov pole utoopiline, kui kaks kätt on küljes ja pea kaine, leiab Väike-Maarja vallast tööd kindlasti. Aga alati leidub ka neid „filosoofe“ – olen sellistega ise pikalt vestelnud, mõni neist on väga laia silmaringiga inimene -, kes pigem eelistavad teha mitte midagi või elatuda juhutöödest kui saada palka alla 1000 euro.“

Vald panustab vabale ajale

Indrek Kesküla kinnitab, et vald püüab piisavalt palju panustada n-ö vaba aega. „Meil toimub siin kõike, taimevahetuslaadast autorallini,“ lausus ta. „Spordiringidest leiab iga huviline oma: jalgpall, ka jäähoki, täiesti uue asjana automudelism. Ja loomulikult korvpall.“

Väike-Maarja korvpall sai uue hingamise enam kui kümme aastat tagasi, kui sinna tuli treeneriks Aivo Erkmaa. Maakonna kolmes korvpalliliigas kokku olid vaata et pooled meeskonnad Väike-Maarja vallast. Osalt Väike-Maarja poistest koostatud Virumaa Pallimängude Kool võitis kaks aastat järjest Põhjamaade noorte korvpalliliiga. Samad poisid moodustavad tuumiku hetkel Eesti teises liigas mängivast võistkonnast. Eesti meistriliigas tegid või teevad tegusid Väike-Maarjast n-ö Erkmaa pundist pärit Sven Pugonen, Kristo Saage ja teised. Korvpallurite, kergejõustiklaste, maadlejate ja teiste alade esindajate elu teeb mõnusaks mõned aastad tagasi valminud spordihoone, mida peetakse lausa Eesti maa-asulate parimaks.

Automudelism, vähetuntud spordiala, milles Eesti on võitnud kamaluga maailmameistrivõistluste medaleid, jõudis aga Väike-Maarjasse kaks aastat tagasi. „Kui selle ala esindajad meile kirja saatsid, kus uurisid gümnaasiumi vana võimla saatust ja soovisid seda enda ala kasutusse võtta, siis kehitati vallamajas õlgu: keegi polnud sellisest alast kuulnudki,“ meenutas Kesküla. „Nüüd on seal rada, igal nädalavahetusel võistlused või treeningud. Äge värk! Alaga saab tegeleda 7. eluaastast surmani, vastavalt tasemele ulatuvad harrastaja kulutused paarikümnest eurost tuhandeteni. Ning kuigi ala on „tulnukas“, on see meie noorte seas juba populaarseks muutunud.“

Vallavanem tsiteerib härra Maurust

Mitte vähem tuntud pole Väike-Maarja kui kultuurikants. Igal aastal antakse välja Wiedemanni keeleauhind, igale laureaadile istutatakse vabadussamba juurde tekkivasse keeletammikusse puu. Kiltsi mõisa ja kooli baasil väärtustatakse ka von Krusensterni isikut ning mõisasse on plaanis rajada kartograafiamuuseum. „See muuseum peaks toimima koostöös kooliga,“ selgitas Indrek Kesküla. „Lapsed saaksid näiteks giididena suvel tööd.“ Simunas ja Väike-Maarjas on seltsimaja, külakeskusi kui kooskäimiskohti, olgu siis nimi rahvamaja või mis iganes, on veel. Näiteks üle Eesti kuulsaks saanud Kiltsi rahvamaja koos oma põrandaga.

Väike-Maarja vallas tegutseb kolm üldhariduskooli (Väike-Maarja gümnaasium ning Kiltsi ja Simuna põhikool) ning Päästekolledzh. Gümnaasium on eriline, sest ühe juhtimise ja osalt ka ühe katuse alla on tegelikult koondatud kaks kooli – n-ö tavagümnaasium ja munitsipaalalluvuses õppekeskus, kust saab kutsehariduse. Munitsipaalkutsekoolid tegutsevad veel vaid Tallinnas ja Tartus.

„Simuna kool on ainuke maakonnas ja üks väheseid Eestis, kus õpilaste arv tõusis lausa üle 20 protsendi, 65lt 81le,“ mainis vallavanem. „Tegu pole siiski laste arvu plahvatusliku kasvuga, vaid asjaoluga, et naabrid Rakkest sulgesid oma Salla kooli ja paljud sealsed õpilased hakkasid koolis käima Simunas.“

Mis valla haridusellu veel puutub, siis avaliku saladusena on Kiltsi (mõisa)kool üheaegselt õnn ja õnnetus. Asub ju Kiltsi Väike-Maarjast vaevalt kümne kilomeetri kaugusel ja kuna koolil pole spordihoonet, veetakse lapsi pea iga päev mõneks koolitunniks Väike-Maarjasse. Ilmselt oleks majanduslikult mõistlik mõelda kooli sulgemisele, aga…

Kiltsi mõis renoveeriti omal ajal Norrast saadud abiraha toel ja norralaste tingimus oli, et seal peab jätkama koolihariduse andmist. „Praegu on Kiltsi koolis 55 õpilast ja kui neid on 50-60, siis tuleb vald kooli majandamisega veel toime,“ ei näinud vallavanem Kesküla kooli sulgemises suurt mõtet. „Ja mida me sellisel juhul mõisaga peale hakkaksime – sellele tuleks ju otstarve leida. Probleemi näen ma küll, aga pigem mõisa asukohas, mis on paar kilomeetrit külast eemal. Nimelt eelistab kohalik rahvas koos käia oma rahvamajas, kuigi mõisas on olemas korralikud, soojad ja valgusküllased ruumid. Ütlevad, et olgu või külm, nemad tahavad ikka oma rahvamaja.“

Kas Tallinna linna rahastatud Kiltsi rahvamaja põranda remont läks siis natukene valesse kohta, kui Väike-Maarja vald näeb piirkonna seltsitegevuseks sobiliku paigana pigem mõisa? „Härra Maurus on alati kodus, kui raha tuuakse,“ muigas Indrek Kesküla vastuseks. „Tegelikult on tore, et seal on aktiivne rahvas ja külavanem, kes selle põranda endale välja võitlesid-kauplesid.“

Väike-Maarja vald

(Vikipeedia andmed)

Pindala: 457,4 km²

Elanikke: 4372 (1.01.2014)

Keskus: Väike-Maarja

Vallavanem Indrek Kesküla, volikogu esimees Ene Preem

__________________________________

Georg Lurich

Väike-Maarja vald tahab senisest rohkem jäädvustada sealtkandist pärit suurmehe Georg Lurichi mälestust. 2016. aastaks, mil Lurichi sünnist möödub 140 aastat, rekonstrueeritakse Väike-Maarja aleviku keskel asuv parkimisplats Lurichi väljakuks.

„Juba selle aasta lõpuks peaks kohale jõudma Lurichi 2,5 meetri kõrgune pronkskuju,“ rääkis vallavanem Indrek Kesküla. „Sellele tuleb veel kavandada-projekteerida graniidist alus. Kuju kavatseme püstitada praegusele parkimisplatsile, mille renoveerime Lurichi väljakuks. Kaalumisel oli ka teisi asukohti, kuid sellel kohal jääb kuju ka möödasõitjatele kõige paremini silma.“