Vallimäe ehitusel pandi nurgakivi
Kesknädalal müüriti Rakvere Vallimäe esinejatehoonesse ajakapsel, sümboliseerimaks kogu kompleksi vastupidavust. Ehitus jätkub täie hooga, suur töö ootab ees aga ka linnajuhte – Vallimägi tuleb elama panna.
Liisi Kanna
Lisaks esinejatehoonele rajatakse Vallimäe nõlvade vahele vabaõhulava 4200 pealtvaatajale ja -foorum 800 külastajale. v6,8 hektaril laiuva Rakvere Vallimäe kompleksi ehitus on üheetapiline ja see valmib 2020. aasta suve teises pooles.
Rakvere linnapea Triin Varek rõõmustas suure projekti ellujõudmise üle. „Läbi erinevate linnavalitsuste koosseisude on väga paljud inimesed selle projektiga tegelenud, selle eest seisnud ja seda arendanud. Niisugune järjepidevus on linna jaoks väga oluline – visiooni ja nägemusega liigutakse edasi, olenemata sellest, kes on võimul. On ju kõigi soov, et Rakvere areneks,“ kommenteeris Varek.
Vallimäel ehitajaks oleva AS YIT Eesti juhatuse liige Margus Põim tõi esile tõhusa koostöö olulisust. „Nurgakivi üheks sümboolseks eesmärgiks võib pidada ka projektimeeskonna sidumist. Mul on hea meel tänada nii omavalitsust tellijana kui omanikujärelvalvet ja projekteerijat siiamaani väga hästi sujunud koostöö eest. Loodan, et see jätkub ka tulevikus,“ lausus ta.
Põim rääkis, et nurgakivi panemine on ehitajate jaoks iidne tava ning selle ülesanne on siduda ülejäänud kivid omavahel tervikuks. „Antud projekti puhul on nurgakivil aga veel üks oluline ülesanne – hoida koos kõiki neid erinevaid funktsioone,“ esitas ehitusfirma esindaja veel ühe võrdpildi.
Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami tõi esile tulevase kompleksi eripära. „Kui räägitakse laululavadest, tuleb esimesena silme ette Alar Kotli projekteeritud kaunis kaar Tallinnas. Meie arhitektid läksid aga ajas tagasi sinna, kus suuremad rahvakogunemised tuimusid ringina kujundatud maaalal – tinglikult võiks siinse kohta amfiteater öelda,“ sõnas Juhkami.
Ta nentis, et ilmselt saab ainult teatud osa etendustest toimuma traditsioonilisel kujul, kus esinejad on laval, ning paljutki hakkab toimuma hoopis teistsuguses vormis. „See on eesmärk, mida oleme taotlenud – et siin saaks toimuda väga palju väga erinevaid üritusi,“ nimetas ka volikogu esimees Vallimäe kompleksi iseloomustades just eriotstarbelisust.
Üheks, kes uude kompleksi sisu loomisega tegelema hakkab, on abilinnapea Laila Talunik. „Alates sellest, kui andsin oma nõusoleku abilinnapeana tööle asuda, on käinud ühe prioriteetse ülesandena läbi Vallimäe tegevuste kureerimine. Loomulikult käib see koostöös kultuurikeskuse ja teiste abilinnapeadega,“ rääkis Talunik.
Ta nentis, et palju tööd on tehtud, kuid palju on veel ees. „Arvan, et see nõuab meie kõigi pingutust – kontakte, mõtteid, visiooni. Nüüd on juba üsna selge, millal ehitus valmis saab ja millal võime välja reklaamida, et inimesed saaksid tulla siia üritusi korraldama. Nüüd hakkab asi reaalseks saama ja on vaja tegeleda päris kokkulepetega,“ arutles abilinnapea, märkides, et ehitusliku poole pealt tuleb üle vaadata ka platsile varikatuse rajamise võimalused.
Paremalt linnapea Triin Varek ja volikogu esimees Mihkel Juhkami jälgimas, kuidas ehitaja esimese kellutäie segu nurgaauku sokutab. Foto: Liisi Kanna
