Vallimäe projekt vajas parandusi

Kuigi ehitustööd Rakvere Vallimäel käivad, tuleb linnavalitsusel projektiga seoses veel tööd teha, sest ilmnenud on probleemkohad, mida üle vaadatakse. Lisaks on jätkuvalt õhus küsimus, kes ja mida tulevikus seal korraldama võiks hakata.

Liisi Kanna

Esmaspäeva õhtul kogunesid Rakvere linnavolikogu kultuuri- ja majanduskomisjon ühiskoosolekule, kus linnapea Marko Torm andis ülevaate Rakvere suurte projektide hetkeseisust ning üheks põhiteemaks oli Vallimäe kompleksi ehitus.

Jaanuaris selgus Vallimäe ehitustööde riigihanke tulemus, mis oli oodatust tunduvalt kallim – hinnaks kujunes 5,1 miljonit eurot. Riik toetab piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme kaudu projekti 2,4 miljoniga ning linna omaosaluseks plaaniti esialgu 500 000–600 000 eurot, millest hanketulemusest lähtuvalt ei piisaks. Volikogu jaanuarikuisel istungil otsustati projekt siiski ellu viia ja panustada omaosalusena lisaks veidi üle 2 miljoni.

Muudatused

Teatavad probleemid on kerkinud esile aga ka projekti enesega seoses. „Valmimistähtajaks on 2020. aasta maikuu. Praegu on ehitajaga heas mõttes nõudlikud iganädalased nõupidamised, kus projekti käiakse detailides üle,“ rääkis Marko Torm nädala alguses toimunud koosviibimisel.

„Minu hinnangul on see üks keerulisemaid projekte üldse. Just seetõttu, et projekt on väga vana, ligi kümme aastat, ja käinud mitme projekteerija käest läbi,“ märkis linnapea.

„Üks asi, mis on avaliku sektori puhul läbiv ja ka selle projekti puhul selgesti nähtav – lõpptarbijaga, antud juhul korraldajaga, on tõenäoliselt vähem selle projekti koostamise käigus suheldud, kui võiks,“ tõdes Torm.

„See puudutab kõike: tehnilisi lahendusi, juurdepääse, elektrivõimekust jne. Millised on mastaapsete ürituste korraldaja vajadused? Sellega on eelmine linnavalitsuse juhtkond tegelenud ja tegeleme ka nüüd. Ka täiesti ehitusfaasis on mitmeid objekti lõike, kus me peame mõistlikuks asju üle vaadata,“ täpsustas ta.

Üles on kerkinud ja täiendavat lahendamist vajavad näiteks sadevee ärajuhtimisega seotud küsimused. Muudatused puudutavad ka pinnakattevorme, kuna algses projektis ei ole arvestatud suurte rekate juurdepääsuvajadusega.

Projekti teostamise esimeses faasis ei ole purikatuse ehitust ette nähtud, küll aga selle ankurdamise kohtade rajamine, mis on tulnud samuti üle vaadata. Samuti on tulnud analüüsida näiteks elektrisüsteemide paigutamist ja tribüünide turvalisust.

Päris selge pole ka, milline peaks tulema lava. „Kõige suuremad küsimused on olnud seotud lava hoonega ja esinemislava kasutusega. Oleme suhelnud väga paljude korraldajatega üle Eesti ja nähtub, et me ei ole võib-olla kõige paremal moel läbi mõelnud seda, milliste funktsioonide jaoks see lava on ette nähtud. Praegu projekteeritud 10×15 moodullava võimaldab küll lava pikendada ja reguleerida, aga ega me väga täpselt ei tea, milline võiks olla lava suurus, et tõesti suuri artiste sisse tuua,“ rääkis Torm.

„Need on asjad, mida me praegu tegelikult veel analüüsime. Lava osas oleme ehitajaga kokku leppinud, et kuni 7. maini peame veel korraldajatega nõu,“ lisas linnapea.

Sisutegevus

Lava puudutavad küsimused viivad aga ehitusvaldkonnast teise jätkuvalt selgust vajava teema juurde – kes kompleksis üles astuma hakkavad?

Tormi sõnul käib pidev töö, et projekti valmides hakkaks Vallimägi elama ja tooks piirkonda ka raha sisse. Olulisemaiks küsimuseks on linnapea hinnangul jätkuvalt see, kes ja mida võib soovida Vallimäel korraldada. Linnavalitsus on kohtunud paljude erinevate valdkondade ürituste korraldajatega, et võimalikku koostööd arutada.

„Peame rääkima ka kultuurirahastusest. Üritusi on nii palju ja eelarved on kõikidel pingelised – keegi ei tule midagi tegema, kui neile ei maksta selle eest. On oluline, et volikogul ja komisjonidel oleks selge arusaam – see maksab raha, et asjad sünniksid. Et siia tuldaks juba toimivate üritustega ja tuldaks looma selle koha pinnalt uusi asju,“ sõnas Torm.

„Kui see oleks minu teha, siis Vallimäe käima panemiseks tuleks, lisaks sellele kallile projektile, panustada umbes 100 000 aastas ainult selle jaoks, et tekitada uusi asju,“ avaldas meer arvamust. „Kui festivalidel osaleb 500–1000 inimest, mõnele kontserdile rohkem, siis see raha tuleb tagasi. Nad tarbivad teenuseid – ööbivad siin, käivad suplemas ja ostlemas, söövad,“ selgitas Torm.

Rakvere Teatri juht, volikogu kultuurikomisjoni aseesimees Velvo Väli aga toonitas, et oluline on mõelda, millistele üritustele uues kompleksis põhirõhk suunatakse. „Suvel on kaheksa nädalavahetust sisuliselt, millele konkureerib terve Eestimaa. Nüüd ongi meie küsimus, mida me siin näha tahame? Täna me tahame kõiges kõike näha,“ arutles Väli.

Teatrijuhi hinnangul tuleks mõelda, milliste ürituste tarbeks üks või teine detail kompleksile lisatakse ja kas need üritused toovad Rakverre piisavalt inimesi, kes siinseid teenuseid tarbiksid.

Väli nentis, et kliente tooks Vallimäele ilmselt pigem n-ö laiatarbekaup, rokk-kontserdid jms. „Pigem peaks tavatarbija vajadused olema rahuldatud. Iga vigur, mille me Vallimäele juurde mõtleme, on luksus,“ kutsus ta üles valikuid tõsiselt kaaluma.

Vaade tulevasele Vallimäele on illustratiivne. Esinemispaiga katmine purikatusega ei ole praeguse rahastuse sisse arvestatud.

Allikas: Rakvere Linnavalitsus