Vallimäe purikatusele küsitakse toetust
Lääne-Virumaa omavalitsusjuhid otsustasid esitada Vallimäe purikatuse rajamise projekti piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetusmeetmesse, kust on võimalik maksimaalse toetussummana saada 1,5 miljonit eurot.
Liisi Kanna
Iga maakond saab programmi üles seada ühe projekti. Lääne-Viru Omavalitsuse Liidu viimatisel koosolekul olid omavalitsusjuhtide ees laual kolm sõelale jäänud valikut – Võsu sadam arendus, Võsu ja Mahu sadama ühisprojekt ning Vallimäe purikatuse rajamine. Esimene neist jäeti hääletuselt kõrvale ning valiti Rakvere linna ning Haljala ja Viru-Nigula valla ühisprojekti vahel.
Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum selgitas, et Mahu sadama puhul hõlmaks suurem osa projektitegevustest maapealsete ehitiste rajamist. „Looksime sarnase koha nagu Tulivee keskus – turistide vastu võtmise paik ja restoran,“ selgitas Vallbaum, sõnades, et lisanduksid korrastustööd sadamas.
Võsul on keskne teema kai pikendus sügavamasse vette, 2,5 meetri peale – jahtide tarbeks. „Kui tekkib jahisadam, siis meil on juba olemas koostööpartner erasektorist, kes on huvitatud Võsu sadamasse rajama ka angaari, kuhu tekkiks tema hinnanguliselt viis kuni seitse töökohta – remondiks, hoolduseks jms. Aga täna on see neil keeruline, sest lihtsalt suured alused ei saa sadamasse ja sadamast ei saa neid välja tõsta,“ rääkis Haljala vallavanem Ivar Lilleberg meetme ühele olulisele kriteeriumile, loodavate töökohtade arvule viidates. „Lisaks muud hooldus- ja haldusteenused, kui sadam muutub kaks korda suuremaks.“
Samuti soovitakse Haljala vallavanema sõnul tekitada turismimarsruute kogu maakonnas, praegugi on Võsu sadamas võimalik broneerida aeg meresõiduks.
Kui sadamate projekti puhul toodi arutelu käigus tugevusena välja just otseste töökohtade loomine, siis riskikohana nimetati asjaolu, et neil pole valmis põhiprojekti, mis on aga taotluse esitamisel eelduseks. Esitamistähtaeg läheneb ning omavalitsusjuhid pelgasid, et põhiprojektini ei pruugita mõlema sadama puhul nii kiiresti jõuda.
Vallimäe vabaõhukeskuse katuse projekti puhul tõdes linnapea Triin Varek, et põhitöökohtade loomine võib murekohaks saada, kaudseid töökohti tooks arendus ilmselt see-eest omajagu. Purikatusel on juba olemas põhiprojekt.
„Majandustegevuse ja ettevõtlusaktiivsuse kasvuga tekivad töökohad. Tekib ettevõtete ja töökohtade võrgustik. Projekt mõjutab hinnanguliselt üle 50 erineva ettevõtte ja organisatsiooni ning prognoositavalt tekib juurde uusi külastajaid teenindavaid ettevõtteid,“ märkis Varek.
„Rakvere linn soovib edasi liikuda Vallimäe vabaõhukompleksi teise etapi väljaehitamisega, mis sisaldab endas pealava tribüünide ala katmist purikatusega. Esimeses etapis on selleks juba valmidus loodud – 0-tsükkel ehk vaivundamendid on rajatud. Tarvis on ainult maapealne osa valmis ehitada. Selleks on meil 2010. aastal põhiprojekti mahus teraskonstruktsioonid valmis projekteeritud. Vaja on vaid tööjoonised koostada ning kaasaegne kõrgtehnoloogiline nn puri valida, mis on vastupidav erinevates ilmastikutingimustes,“ tutvustas Rakvere linnapea.
Vallimäe purikatuse projekti orienteeruv maksumus on 2,5 miljonit. Sadamate ehitustöödeks on arvestatud ligi 1,9 miljonit eurot.
Koosolekul osalenud liikmed otsustasid Rakvere projekti kasuks. Hääled jagunesid seitse-kaks ning Rakvere linna ja Haljala ning Viru-Nigula valla esindajad ei osalenud. Esimesel projektide konsultandi eelnõustamisel otsustati aga igaks juhuks siiski ka sadamate projekti tutvustada.
Teisipäeval toimunud vastav kohtumisel anti soovitus vabaõhukeskuse projektiga edasi liikuda. „Saime indikatsiooni, et Rakverel tasub oma taotlusega edasi minna ja linnale anti konkreetsed soovitused, millest lähtuda. Seega, kuna Vallimäe purikatus oli omavalitsusjuhtide esimene eelistus, siis sadamate projekt jääb kõrvale,“ märkis VIROL-i arendus- ja väliskoostööspetsialist Mari Knjazev.
Kui rahastus saadakse, katab tulevikus vabaõhukeskuse pealava tribüüne purikatus, nii nagu algselt eskiisil. Foto: Rakvere linnavalitsus
