Vanemapuhkuse ja –hüvitiste saamisega kaasneb nüüd vähem bürokraatiat ja rohkem paindlikkust

1. aprillist jõustuvad vanemapuhkusi ja -hüvitisi puudutavad muudatused, mille eesmärk on mõlema lapsevanema parem töö- ja pereelu ühitamine. Tekivad uued mõisted – ema vanemahüvitis ja jagatav vanemahüvitis – ning jätkub isa vanemahüvitis. Oma vanemahüvitistest ning –puhkustest saab ülevaate sotsiaalkindlustusameti iseteeninduskeskkonnast, mis on saanud uusi funktsioone.

Katrin Uuspõld

Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste teenuse juht Marjana Lazarenkov selgitab, et kõige suurem muudatus puudutab uusi lapsevanemaid. Nimelt kui täna jagunevad töötava tulevase ema jaoks hüvitised haigekassa ja sotsiaalkindlustusameti vahel, siis alates 1. aprillist koondub kõik sotsiaalkindlustusametisse ja pole vaja kahe riigiasutusega asju ajada.

„Kui varem maksis haigekassa töötavale emale sünnitushüvitise ja pärast lapse sündi maksis vanemahüvitise sotsiaalkindlustusamet, siis nüüd sünnituslehte ei väljastata ja sotsiaalkindlustusamet maksab töötavale emale sünnitushüvitise asemel enne ja pärast lapse sündi ema vanemahüvitist,“ selgitas Marjana Lazarenkov.

Ta lisas, et need emad, kes ei tööta, saavad ema vanemahüvitist alates lapse sünnist 30 päeva.

Isa vanemahüvitis eksisteerib juba mõnda aega ja Lazarenkovi sõnul muutub ainult hüvitise nimi, tingimused jäävad samaks. „Jagatav vanemahüvitis on oma sisult samuti täna olemas, kus pere ise otsustab, kas vanemahüvitist hakkab saama isa või ema. Kui seni oli isal õigus lapsehoolduspuhkusele jääda ja vanemahüvitist saada alates lapse 71päevaseks saades, siis nüüd juba alates lapse ühekuuseks saades ehk isad saavad jagatavat vanemahüvitist varem kasutada,“ rääkis Marjana Lazarenkov.

Oluline muudatus puudutab nii praeguseid kui tulevasi vanemahüvitise saajaid selles, et kui seni maksti vanemahüvitist kalendrikuu kaupa, siis nüüd saab hüvitise saaja selle kasutamist määrata kasvõi päeva kaupa kuni lapse kolme-aastaseks saamiseni. „See aitab vanemaid, kes soovivad osalise tööajaga tööl käia ja tahavad, et kolme aasta jooksul oleks ühtlane sissetulek. Nad ei pea enam oma vanemahüvitist kasutama kuupõhiselt, vaid saavad seda teha päeva kaupa,“ selgitas Lazarenkov. Piirmäär, millest allapoole tulu teenival vanemal hüvitise suurus ei vähene, on 2022. aastal 2021,54 eurot kuus.

Sellega omakorda kaasneb väike muudatus arvutustes: kui seni oli vanemahüvitise kuumäär, siis nüüd on kalendripäeva suurus ehk päevamäär. „See tähendab, et ükski vanem ei kaota, pigem võidab, sest ühe kalendripäeva vanemahüvitise suuruse saamiseks jagatakse kuumäär 30 päevaga ehk kuudes, kus on 31 päeva, vanemad rahaliselt võidavad veidi,“ märkis Marjana Lazarenkov.

Lapsevanematel on ka hea teada, et sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses, mis on kasutatav sügisest 2019, on alates aprillist rohkem võimalusi oma vanemahüvitise ja – puhkuse planeerimiseks ning pole vajadust enam eraldi avaldusi täita. „Vanem ise määrab endale sobival ajal iseteeninduse kalendris perioode, millal ta tahab töötada, millal hüvitist saada,“ selgitas Lazarenkov.

Riik pakub äsja lapse saanud vanematele ise hüvitisi ja ei oota inimese avaldust, vaid saadab iseteenindusse pakkumise, kus on hüvitiste summad juba välja arvutatud. „Inimesel on iseteeninduses ülevaade, millele on tal õigus. 1. aprillist keskkond täieneb, näiteks alla 14aastase lapse vanem saab kalendris mugavalt planeerida ka lapsepuhkuse päevi. Sügiseks on selles keskkonnas võimalik vahetada ka vanemahüvitise saajat ilma suure bürokraatiata ning tekib kalkulaator, mis aitab tulevasel lapsevanemal välja arvutada oma hüvitise suurust,“ loetles Lazarenkov iseteeninduse võimalusi.

Süsteem toimib nõnda: inimene saab teavituse e-mailile, mida ta viimati mõne riikliku asutusega suhtlemisel kasutas, et talle on saadetud sotsiaalkindlustusameti iseteenindusse uut infot ning saab sinna ID-kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID-ga sisse logida. Ja loomulikult saab igal ajal iseteenindusest vaadata end puudutavat infot ja hüvitisi ning teha päringuid.

„Kindlasti me ei sunni inimesi iseteeninduse kaudu meiega suhtlema, jäävad võimalused meile helistada, tulla klienditeenindusse, täita avaldusi, saata e-mail. Aga meie uuringud näitavad, et 99,8 protsenti vanematest kasutavad sotsiaalkindlustusameti iseteenindust,“ märkis Marjana Lazarenkov.

Perehüvitise teenuse juht toob olulise uuendusena välja ka võimaluse, et alates aprillist saavad mõlemad vanemad kuni 60 päeva vanemapuhkust koos kasutada ja saada selle eest ka hüvitist. „Vanemad, kes on juba jagataval vanemahüvitisel ja kasutavad seda koos, peavad aga arvestama, et sellisel juhul ka vanemahüvitise päevade arv kahaneb topelt. Kui mõlemad vanemad kasutavad 30 kalendripäeva vanemahüvitist ja vanemapuhkust koos, siis vähendab see vanemahüvitise päevade koguarvu juba 60 päeva võrra, sest me maksame hüvitist samaaegselt 30 päeva ühele ja 30 päeva teisele vanemale. Mõnede perede jaoks on see hea võimalus, kuid tuleb meeles pidada, et vanemahüvitise päevade arv väheneb sellega topelt,“ juhtis Lazarenkov tähelepanu. „See on vanemate teadlik valik, kui nad näiteks soovivad vanemahüvitisega katta mõne täiendava perepuhkuse või koosolemise aja. Kui peres on paindlik kasutamine ja planeeritakse vanemahüvitist pooleks kuuks ja teises pooles käiakse tööl, siis võibolla ei ole see selle pere jaoks probleem. Näeme, et käitumismustreid tuleb väga palju, iga pere on unikaalne.“

Aprillist muutub ka senine lapsepuhkuse kasutamise kord: mõlemal vanemal on oma individuaalne lapsepuhkus 10 päeva lapse kohta lapse 14-aastaseks saamiseni, pere peale kokku 20 päeva lapse kohta. Vanemad saavad seda kasutada nii samaaegselt kui eraldi. Lapsepuhkuse päevad ei aegu igal aastal, vaid kehtivad lapse 14-aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni. Vanemad saavad ka valida, millal võiks lapsepuhkuse päevi kõige rohkem vaja minna, ja neid 14 aasta peale ajatada – kasutada näiteks siis, kui laps läheb lasteaeda või kooli ning võib vajada rohkem vanema tuge. Kui seni tasustati lapsepuhkuse päevi miinimumtöötasu järgi, siis nüüd on lapsepuhkuse tasu 50% vanema keskmisest töötasust, sealjuures tagatakse vähemalt miinimumtöötasu.

Muudatus tööandjate jaoks seisneb selles, et kui seni käis vanemapuhkuse taotlemine ja tasustamine tööandja kaudu, kes suhtles sotsiaalkindlustusametiga, siis nüüd peab tööandja suhtlema sotsiaalkindlustusametiga üksnes siis, kui talle töötaja valitud puhkuseperiood ei sobi. Nimetatud puhkuste tasu maksab töötajale sotsiaalkindlustusamet riigieelarvest.

*

• Eestis sünnib aastas keskmiselt 13-14 tuhat last. Riik maksab iga kuu vanemahüvitist ligi 18 500 emale ja isale. Iga kuu lisandub uusi vanemahüvitise saajaid ligi 1500.
• Lapsepuhkusele on õigus 266 000 emal ja isal. Hetkel kasutab seda ligi 16% vanematest. 22 000 inimesel saab 2022. aastal laps 14-aastaseks. Need vanemad saavad sel aastal kasutada ära kõik oma lapsepuhkuse päevad.
• Vanemahüvitist saavate isade osakaal suureneb – 2021. aastal moodustavad isad 16% kõigist vanemahüvitise saajatest. Viis aastat tagasi, 2017. aastal, oli vanemahüvitist saavate isade osakaal 8%.
• Viimase viie aasta jooksul on 9%-lt 19%-le tõusnud ka nende vanemahüvitise saajate arv, kes saavad ka töölt sissetulekut. See tähendab, et vanemad kasutavad üha enam võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks.

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet