Vao tornlinnuses saab näha uut püsinäitust ja filmi „Apteeker Melchior“ võttepaiku
Eelmisest nädalast on Vao tornlinnuses üleval uus püsinäitus, mis annab ülevaate linnuse ajaloost ning sealse mõisa ja valitsejate lugudest.
Katrin Uuspõld
Tornlinnuse esimene näitus valmis 1998. aastal Janis Tobrelutsu ja Väike-Maarja muuseumi koostööna. Paraku tollane näitus hävis. Väike-Maarja muuseumi juhataja Edgar Tammus rääkis, et esimest näitust hoiti talvel kõrvalhoones, kus oli soojem. „Seal juhtus aga parajasti tulekahju ning näitus sai vee- ja suitsukahjustusi. Uus püsinäitus on ilmastikukindlam ja ei vaja teisaldamist,“ märkis Edgar Tammus.
Edgar Tammus märkis, et Vao linnus on Eestis üsna haruldane, sest on üks väheseid siin säilinud perekonnalinnuseid. „Perekonnalinnused on veel ainult Purtse linnus ja Kiiu torn. Vao on eriline, sest on neljakandiline ja väga hästi säilinud, sest pole õnneks kunagi sõjaliselt kannatada saanud, võrreldes näiteks Rakvere linnusega, mis oli üsna varemeis,“ selgitas Edgar Tammus.
Vao tornlinnus on rajatud rahutul ajal, 15. sajandil. „Liivi sõda ei olnud enam kaugel. Kui linnust rajati, siis ilmselt tunti, et on ebaturvaline elada ja taheti püsivat kohta, kus olla peidus. Et linnus oli elamuna kasutuses, näitab see, et teisel korrusel, elukorrusel, oli dansker ehk käimla ja lavatoorium, omapärane kivist kraanikauss, mis juhtis vee otse õue. Oli ka koldekoht, ehk sooja pidi saama, ja kabel. See reedab, et seal elati püsivalt,“ avas Tammus linnuse taustu.
Ta märkis, et ajalooliselt oli kõigepealt linnus, selle ümber hakkas kujunema mõis. „Mitmed mõisa kõrvalhooned on täna üsna heas seisus ja kasutuses, häärber põles paraku 1918 ja selle asemel on silmaga märgatav kivihunnik. Kõige vanem hoone ongi linnus mõisa südames,“ rääkis Edgar Tammus.
Koos keldriga arvestades neljakorruseline linnus on ehitatud kohalikust paekivist, ehitus võttis Tammuse sõnul oma kümme aastat, sest ainuüksi mört vajas kivide vahel kuivamiseks aega. „Vao lähedal on Kiltsi loss, mis oli algselt samuti perekonnalinnus, aga seda on kõvasti ümber ehitatud ja on saanud lossiks. Ühe suure hoone arendamine võtab aastaid, isegi aastasadu,” nentis Edgar Tammus.
Vastavatud näitus Vao tornlinnusest toetub Janis Tobrelutsu ja Eino Tombergi kogutud materjalidele. Aimu saab torni ajaloost, ülesehitusest, Vao valitsejatest, eriti Rennenkampfidest, kes kõige pikemalt sakslastest Vaod valitsesid. „Rennenkampfidel oli üle Eesti palju mõisaid, teiste seas ka Rakvere mõis, kus praegu on Rakvere kultuurikeskus,“ nimetas Tammus.
Lisaks on üks osa näitusest pühendatud ka „Apteeker Melchiori“ filmimisele 2020-2021. Nimelt esimese osa mitmed stseenid sündisid just Vao linnuses – ülevaate põnevatest võttepäevadest on jäädvustanud fotodena Gerli Tooming.
Vao tornlinnust ja sealset näitust on võimalik külastada ettetellimisel Väike-Maarja muuseumiga ühendust võttes.
