Värbamispäeval ilmutasid ukrainlased töö vastu suuremat huvi kui kohalikud

Töötukassa korraldatud värbamispäeva Rakvere spordikeskuses külastas kordades rohkem Ukraina sõjapõgenikest tööotsijaid kui kohalikke. Ankeete täideti ja võeti kaasa usinasti, lähiajal selekteerivad tööandjad sobilikud kandidaadid.

Katrin Uuspõld

Töötukassa Lääne-Virumaa tööandjate konsultant Antonina Vorontsova märkis, et nagu taolistel ettevõtmistel tavaks, on suurem osalejate hulk just esimesel tunnil. „Päeva jooksul käis suurusjärgus paarsada inimest. Paljud tööandjad on öelnud, et said rohkelt otsekontakte,“ rääkis Vorontsova.

Ta selgitas, et tänavu otsustas töötukassa korraldada sarnaseid värbamispäevi üle Eesti, et viia kokku tööandjaid ja tööotsijaid, sealhulgas Ukraina kodanikke, luues silmast-silma kohtumisi. „Varasemad töömessid on olnud suuremad kui värbamispäev, messidel on olnud ka karjääriga seotud teemasid, siin on ainult otsesed tööpakkumised. Küll on värbamispäev paralleelselt virtuaalse töö- ja karjäärmessiga,“ selgitas Vorontsova.

Sofia ja Anna olid ühed ukrainlannadest, kes värbamispäeval tööpakkumisi uudistasid. Mõlemad naised on koos oma lastega Lääne-Virumaale Uhtnasse jõudnud Lõuna-Ukrainast kolm nädalat tagasi, nende mehed on kodumaal.

Naised ütlesid, et on end sisse seadnud ja tunnevad turvaliselt ning on väga tänulikud eestlastele abi eest. „Lapsed käivad lasteaias ja lähevad sinna väga hea meelega, neile meeldib,“ rääkis kolme lapse ema Sofia. Naine kiitis väga vabatahtlikku mentorit Sveta, kes nendega värbamispäeval kaasas oli ja kes abistab nii ametkondadega suhtlemisel kui siinseks eluks vajalike asjade hankimisel.

Sofial on kõrgharidus kehalise kasvataja õpetajana, aga ta on end hiljuti koolitanud iluteenuste valdkonnas ja plaanis avada Ukrainas oma salongi. „Iluteenused on praegu Ukrainas tulusamad ja seepärast ma seda ala õppisin ja tegutseda tahtsin. Samuti armastan ma sporti ja oli ka plaan veel kursustel käia, et hakata ka tegema treeninguid,“ rääkis Sofia oma plaanidest, enne kui sõda algas.

Kuna nii Annal kui Sofial on väikesed lapsed, siis on ka oluline, et tööaeg oleks sobilik, nii väikeses kohas nagu Uhtna praegu sobilikku tööd ei leidu. „Praegu ei tahaks sealt mujale kolida, kuna lapsed on lasteaiaga harjunud ja nende jaoks oleks uue kohaga harjumine jälle uus stress,“ arutles Sofia. Aga kui vaja, tuleb ka töö pärast elukohta vahetada, arvas Anna.

Leidub töid, kus keeleoskus pole probleem

Cirkle K pakkus värbamispäeval toiduvalmistaja ja abiteenindaja tööd. „Need on need positsioonid, kus ei ole vaja rääkida eesti keeles ja sobivad ka Ukraina sõjapõgenikele. Paljud neist juba õpivad ka eesti keelt nii, et usun, et peagi ei ole see ka üldse probleemiks. Kellele meeldib rohkem toitu teha, see saab valida toiduvalmistaja ametikoha, kellele mitte, saab kaupa välja panna ja aidata koristustöödel,“ rääkis rääkis Cirkle K värbamisspetsialist Triin Nõmme.

Ettevõttel on 60 teenindusjaama üle Eesti ja Nõmme sõnul ka enamikes jaamades mõlemas ametis töötada saab, suuremates jaamades on see võimalik ka osalise tööajaga. „Üllatuslikult palju huvilisi käis päeva jooksul läbi, seda just ukrainlaste seas. Ja esitati palju küsimusi, oldi huvitatud,“ märkis Nõmme.

Huvilisi jagus ka Haljala külje all patju ja tekke tootva Trendsetter Europe OÜ infolaua juurde, kus otsiti õmblejaid, seadmeoperaatorit, kvaliteediassistenti, tootearendusspetsialisti. „Võtaksime praegu tööle kolm kuni viis inimest,“ rääkis ettevõtte personalijuht Jana Nurmela.

Tema sõnul neil juba paar ukrainlannat töötab ning ollakse rahul. „Nad on väga kohusetundlikud õmblejad. Meie jaoks ei ole see võõras, oleme kasutanud võõrtööjõudu ja renditööjõudu, vene keelt kostab meil päris palju,“ märkis Nurmela.

SOL Baltics OÜ otsib puhastusteenindajad, pakkudes nii osalist kui täiskoormust, nii hommikuti kui õhtuti. „See tööd sobib väga paljudele. Samuti ei ole meil keelenõuet, sobib ka Ukraina sõjapõgenikele,“ rääkis SOL Baltics OÜ värbamispartner Pilleriin Tammela, kes oli saanud päeva jooksul ka rohkelt töösoovijate kontakte.

Kaja Vikkov, kes on ettevõtte töödejuhataja Tapal Kaitseväes, ütles, et kohe oleks neil seal pakkuda tööd viiele inimesele.

Rakvere külje all maasikaid kasvatav Raadiko Talu värbas hooajaks lisatööjõudu. „Eesti tööotsija me leiame oma kanaleid pidi, värbamispäeval soovisime saada ukrainlastega kontakti ja ka saime,“ rääkis Kaarel Kilki.

„Väetamine algab juba järgmisel nädalal,“ märkis Ergo Kilki. Lisaks on pakkuda hooajaliselt ka istutus- ja rohimistöid ja maasikakorjamist.

Kaitseressursside amet oli väljas mitmete tööpakkumistega, mis on tehtavad kodukontoris või Lääne-Virumaal. „Riigikaitseliselt on meil plaan kasvada, eriti, mis puudutab tegevväelasi. Täna otsime siin ennekõike toitlustuskompleksi töötajaid, aga ka laiemalt, sest Kaitsevägi on väga suur tööandja, saame riiki kaitsta nii vormis kui vormita,“ rääkis Kaitseressursside ameti värbamispartner Ott Mägi. „Neil ametikohtadel, kus ei ole vaja keeleoskust ja kodakondsusnõuet, oleme oma uksed lahti teinud ka ukrainlastele ja on olnud päris suur huvi,“ nimetas ta.

Mis puutub üldisesse olukorda tööturul, siis on see kolm aastat lapsehoolduspuhkusel olnud ja kahe nädala eest tööpostile naasnud Mägi meelest palju muutnud. „Tänasel päeval on seis pigem selline, et mitte tööandjad ei vali, vaid töötajad valivad. Varem olid messid ka tööotsijate osas rohkearvulisemad, täna oleme ümber orienteerunud sihtotsingule,“ ütles Ott Mägi.