Veebipolitseinik Getter Kangur: kõige enam on teateid pettuste ja libakontode kohta
Sellest aastast on Eestis varasema kolme veebipolitseiniku asemel inimestele sotsiaalmeedias abi ja nõu andmas ühtekokku 13 veebipolitseinikku, et teenus oleks inimestele kvaliteetsem, kättesaadavam ning personaalsem. Getter Kangur on üks neist veebipolitseinikest, ta tegutseb Rakvere politseijaoskonna juures.
Katrin Uuspõld
Kuidas üldse saadakse veebipolitseinikuks?
2017. aastal lõpetasin Sisekaitseakadeemias kutseõppe politsei suunal, ning omandasin keskerihariduse, millega Politsei- ja Piirivalveametis peale patrullpolitsei ameti muud tööd teha ei saa. Selleks, et politseis karjääri teha, tuleb omandada kõrgharidus. Seda ma tegingi ning jätkasin õpinguid Sisekaitseakadeemias ning omandasin rakenduskõrghariduse politsei suunal. Peale kõrghariduse omandamist pidin asuma tööle noorsoopolitseinikuna, aga see koht kaotati ära. Siis tuli pakkumine, et kas ma sooviksin töötada veebipolitseiniku ametis. Mulle tundus see hea mõttena ning võtsin pakkumise vastu.
Enne kui alustasin tööd veebipolitseinikuna, tuli läbida vastavaid täiendkoolitusi, lisaks osaleme ka jooksvalt erinevatel koolitustel ning harime ennast pidevalt.
Olete töötanud veebipolitseinikuna kaks kuud, millega on Teie poole enamasti pöördutud?
Selle kahe kuu jooksul on kõige enam tulnud teateid pettuste ja libakontode kohta. Lisaks ka see, et isik on saatnud enda tuttavale intiimse sisuga pildi ning siis on see pilt hakanud levima.
Hetkel kõige suurema murekohana tooks välja selle, et inimesed levitavad valeinformatsiooni ja õhutavad viha. Ei mõelda enne, kui midagi internetis jagatakse. Enamustel inimestel puudub teadmine, et kõik, mida sa internetti postitad, see jääbki sinna ning et igasugune laimamine ja sõimamine on karistatav.
Õpetlik näide on see, et kui te ei taha, et teie intiimse sisuga pilt kuskil internetiavarustes ringlema hakkaks ning keegi teie pildiga libakonto teeb, siis ärge jagage endast taolisi pilte mitte kellelegi.
Te jälgite ka kõikvõimalikke kogukonnagruppe sotsiaalmeedias – mis on silma jäänud?
Vihaõhutamist on palju ning enamasti puudutab see venemeelsete postituste tegemist ning laimu nii Venemaa kui ka Ukraina suhtes.
Justiitsministeeriumi tellitud ohvriuuringust 2021. aasta kohta selgus, et inimeste turvatunne tänaval kõndides on kõrge, aga internetis satub ründe ohvriks aina rohkem inimesi. Kui tänaval on mõne ründe ohvriks langenud vaid 1% ja vägivaldseid ähvardusi saanud 4% vastanutest, siis internetis on ründe ohvriks sattunud umbes pooled. Peamiselt õngitseti isikuandmeid või kaaperdati sotsiaalmeedia konto või meiliaadress, mida tunnistas 14% vastajatest. Internetiründe ohvriks langesid enam venekeelsed vastajad (60%). Te olete tegutsenud nii patrullpolitseinikuna kui nüüd veebipolitseinikuna – kuidas seda uuringut kommenteeriksite?
Inimestele on jäänud selline mulje, et kui nad midagi internetis kommenteerivad, teevad endale libakonto, et siis nad on nii-öelda puutumatud ja keegi ei saa neile midagi teha ega neid karistada. Inimestel on tekkinud karistamatuse tunne. Kui sa kellelegi reaalselt kallale lähed, siis saad ju karistada, aga kui internetis kellegi kohta inetu kommentaar anda või interneti vahendusel kedagi kiusata või solvata, siis inimestel on tekkinud arvamus, et selliste inimestega ei tehta midagi.
Mille kõigega tasub just veebipolitseinikuga ühendust võtta?
Kui soovid politseilt nõu. Kui sul on seadusi puudutavaid küsimusi. Kui soovid saata politseile vihjet või teadet. Kui kahtlustad, et keegi teine esineb internetis sinu nime all. Kui oled sattunud kiusamise või ahistamise ohvriks. Kui soovid teatada seksuaalsest või muust väärkohtlemisest.
Kas seoses Ukraina sõjaga on täheldada ka sotsiaalmeedias politsei sekkumist vajavaid või tähelepanu äratanud postitusi?
Kahjuks on sotsiaalmeedias päris palju neid inimesi, kes sõda eitavad ning teisalt paljud, kes õigustavad Venemaa tegevust. Politsei pöörab suurt tähelepanu postitusele, mis on suunatud vihaõhutamisele.
Millist nõua annate sotsiaalmeedias jagatavates sõda (aga ka teisi valdkondi) puudutavates postitustes orienteerumiseks – mille järgi kontrollida usaldusväärsust?
Inimesed jagavad internetis palju sellist informatsiooni, mille õigsus ja usaldusväärsus on kaheldav. Eelkõige peaks vaatama Eesti telekanalite uudiseid, sealt tuleb kõige usaldusväärsem informatsioon. Igasugused pildid ja videod, mida jagatakse sotsiaalmeedias, ei pruugi olla kohapeal tehtud, vaid foto või video võib olla ka aastaid tagasi tehtud.
