Vegan: iga elu loeb ja igal loomal on õigus elule
Mitte ainult maailm, vaid ka Rakvere on täis huvitavaid teisitimõtlejaid. Siin elav Marimai Kesküla, on läbi ja lõhki vegan, kelle eetiline veendumus ei luba tarbida tooteid, mille valmistamise käigus on kasutatud loomi. Et laiema üldsuse tähelepanu pöörata massilise lihasöömise globaalsetele katastroofilistele tagajärgedele, annab Marimai välja ajakirja Vegan.
Katrin Kivi
„Veganlus ei ole ainult söömisharjumus, nagu üldiselt arvatakse“ rõhutab Marimai. „Lisaks toitumisele ehk tervise aspektidele on veganlusel ka esteetilised väärtused ja keskkonnategurid. Kui neid mõista, siis on veganlus loomulik valik.“
„Leian, et igal loomal on õigus elule,“ on ta veendunud. „Pole eetiline kasvatada loomi selleks, et inimene saaks neid tarbida omakasu saamise eesmärgil. Olgu selleks siis kõhutäis või hoopis meelelahutus.“
Marimai räägib, et rahvusvahelise organisatsiooni A Well Fed World andmetel tapetakse aastas 70 miljardit looma. „Minu meelest on ka see liiast, et 30 protsenti kogu maailma maismaast on kasutuses põllumajandusloomade kasvatamiseks: kas karjamaa või sööda tootmiseks. Uuringute põhjal võib öelda, et üks hektar toidab aastas 30 veganit, aga vaid 5-10 segatoidulist.“
Ajakiri Vegan
Miks just ajakiri? „Kui inimene on oma arengus jõudnud nii kaugele, et on üle vaadanud selle, mida sööb ja mida selga paneb, siis jõuab ta eneseteostuse etapini,“ selgitab Marimai.
„Olen erialalt disainer,“ viitab Marimai, kelle teeneks võib pidada ka nädalalehe Kuulutaja küljendamist. „Otsisin võimalust, kuidas saaksin maailmale anda oma panust. Kuidas saaksin muuta maailma paremaks? Mulle sattus küljendada kolleegi Aivar Ojaperve ajakiri Pruul. Vaatasin, et ajakirja tegemine on nii lihtne. Kuna minule on veganlus südamelähedane teema, siis nii panin eelmise aasta teises pooles aluse ajakirjale Vegan.“
Marimai tunnistab muiates, et ajakirja tegemine polnud siiski nii lihtne, kui esialgu kõrvalt vaadatuna näis, kuid kahetsema pole ta ka pidanud. „Veganite kogukond on väike, Rakveres seda praktiliselt polegi. Ajakirja kaudu sain võimaluse suhelda ja luua suhtlusvõrgustiku, mis toetab minu arengut ja missiooni. Olen selle ajaga palju õppinud ja uut teada saanud – nii disaineri ja peatoimetaja tööülesannetes olles, kuid ka veganluse kui elustiili kohta. Olen tutvunud väga lahedate inimestega. Näiteks meie ajakirjanikud, kes teevad kaastööd nii suure pühendumusega. Olen neile lõputult tänulik.“
Kasvav trend
Kui palju Eestis veganeid on, seda Marimai täpselt öelda ei oska, sest uuringuid pole tehtud. „Meiesuguseid võib olla kaheksa kuni kümne tuhande ringis. Facebookis on selline leht nagu „Jah, see on vegan“, millel on liikmeid 16 000. Möödunud aasta lõpus oli aga 12 000. „Eesti veganid“ grupis on aga asjaosalisi 6700.“
Ajakirja Vegan asutaja on kindel, et trend on pöördumatu kasvuga. „Noorte seas on see väga kiiresti leviv viis elada.“
Paraku pole ka veganluse taevas pilvitu. Marimai väljendab pahameelt märtsis välja tulnud Tervise Arengu Instituudi toitumissoovituse üle. „Seal on kirjas, et taimetoit on enesepiiratud toitumine. Samal ajal aga koostatakse Soomes lasteaedadele veganmenüüsid. Veganlus pole maailmas ju midagi uut. Liha süüakse rohkem Euroopas ja Ameerikas, kuid näiteks Indias on loomse toidu osakaal palju väikesem. Ma ei taha väita, et veganlus on mingi imeravim kõigi maailma hädade vastu. Kindlasti on veganitel omad probleemid, ja nendest ajakirja vahendusel ka räägime. Meie eesmärk ei ole veganlust ilustada, vaid rääkida täpselt nii, nagu on. Saame seda teha, sest ajakiri on veganitelt veganitele. Meil on tekkinud fantastiline meeskond, kes kõik on veganid ja teavad veganite probleeme.“
Veganilt veganile? „See tähendab seda, et me ei suru oma vaateid peale neile, kes selleks valmis pole,“ kommenteerib Marimai ja kinnitas, et tunneb rõõmu iga lugeja ja uudishimuliku üle, kes ajakirja lugema satuvad. „Ka see, kui inimene hakkab teadlikult loomseid tooteid vähem tarbima, on meie jaoks suur võit. Iga elu loeb.“
Marimaid toetab tema ettevõtmistes veganist elukaaslane Kristjan. Koos käisid nad ka Taimetoidu messil ajakirja esitlemas. Foto: Kerly Ilves
