Velvo Väli tahaks nüüd veel uut rahvamaja

Suurem osa teatrirahvast puhkab, ent teatrijuht Velvo Väli on toimekas. Kaua oodatud kinomaja on valmis ja täna lubatakse saali ka esimesed filmifännid. Kuidas aga Rakvere Teatril ja Velvo Välil tegelikult läheb?

 

Katrin Kivi

„Ei saa kurta,“ muheles sihtasutuse juhatajana kolm aastat ametis olnud Velvo Väli, kel on põhjust teatri saavutuste üle uhke olla. „Möödunud hooajal olid meil kas nüüd just aegade rekordnumbrid, aga sinna lähedale küll. Näiteks meie suvelavastusele „Maailma otsas“ oli tõeline tung, korraga sai seda vaadata 500 inimest ja etendust mängisime 12 korda. Võib öelda, et publik leiab meid hästi üles.“

 

Ringreisiteater

Väli rääkis, et teatrirahvas naaseb puhkuselt 22. augustil. „Esimene etendus meie oma majas toimub alles 9. septembril, kui etendub Vladimir Žerebtsovi komöödia „Ausammas“. Teist poolaastat alustame hoopis Kuressaarest, kus 24.-26. augustini mängime Iris Murdochi „Musta printsi“, siis järgnevad etendused Raplas, Vene Teatris ja Otepääl.“

„Me oleme ringreisiteater,“ selgitas Väli. „Soovime pakkuda kõrgkultuuri ka linnadest väljas- pool olevatele inimestele. Ka maapiirkondades mängime valdavalt täissaalidele. Palju sõltub piirkonnast ja rahvamaja eestvedajatest, kui aktiivsed ollakse. Rahva seas meie näitlejaid tuntakse ja armastatakse.“

Meenutades seda, et endiselt jookseb teles rahva seas populaarne telesari „Viimane võmm“, mille tegelaskond sisuliselt koosnebki Rakvere Teatri näitlejatest, tunnistas Väli, et kuigi nad on alati populaarsed olnud, annab teleprojektides osalemine näitlejatele tuntust juurde.

Neid, kes Rakvere Teatrist leivaraha teenivad, on ligikaudu sada. „Täistööajaga on meil palgal 78 inimest, seoses kino valmimisega saime pakkuda tööd veel kuuele. Paarkümmend inimest on aga töösuhtes meiega kas töövõtulepinguga või pakuvad teenust.“

Missiooniga teater

Rakvere Teatri strateegilisest arengukavast võib lugeda, et teatri missioon on muuta maailma paremaks. Mida Velvo Väli meelest oleks aga veel vaja teha selleks, et me elu siin Lääne-Virumaal muutuks paremaks, et inimesi jaguks siia piirkonda ka paarikümne aasta pärast?

„Noo, lapsi peab sündima,“ muigas ta ja tunnistas, et loo ilmumise ajaks võib tema kolmas laps ehk sündinud olla.

„Tegelikult on meil siin paljud vajalikud asjad juba olemas ka,“ rääkis ta. „Kaubandus, vee- ja spordikeskus, teater, nüüd ka kino. Järgmise sammuna oleks vaja kontserdimaja-kultuurikeskust, sest harrastustegevuste tingimused on kehvad. Ja kui tahame, et säiliks rahvatants ja laul, mille üle me nii uhked oleme, siis tuleb selles suunas tegutseda.“

„Linnavalitsus on seda teemat ka arutanud. Nende jaoks on see keeruline otsus. Kultuuri on raske rahastada ja me räägime siin suurusjärgust kaheksa miljonit eurot. Kahjuks on meil metseenlus (kunsti ja teaduse toetamine ning selle edasiarendamine. Toim.) alles lapsekingades.“

„Rakvere ei saa kunagi Tallinnaks, aga asukoht on väga hea, jääme täpselt soone peale,“ arutles teatrijuht edasi, pidades silmas Rakvere paiknemist Tallinna-Narva maantee ääres. „Linnastumise vastu ilmselt ei saa, kuigi ma olen täheldanud, et noored ikkagi otsivad võimalusi maale asumiseks.“

Väli arvas, et rahvaarvu säilitamiseks tuleb siiski võtta vastu inimesi ka riigipiiri tagant. „Praegu on riiklikud toetavad kraanid niigi kinni ja seetõttu pole ka Eesti kuigi atraktiivne. See on asja üks pool, aga veelgi tähtsam on mõista, et kui siia rahvast mujalt juurde ka tuleb, siis eestlaste võõraviha on suur ja kedagi naljalt omaks ei võeta.“

Meie vestluse lõpetas teatrijuht nõnda: „Mina ise arvan, et kõik inimesed, hoolimata rassist, seksuaalsetest eelistustest ja religioossest taustast on head, huvitavad ja arukad. Ka meie inimeste seas on inimesi, kelle teod ei kannata kriitikat. Tuleb vaadata peeglisse ja küsida: olen ma siis ise nii veatu? Seega, elu Eestimaal saame paremaks muuta, olles sallivamad eneste ja teiste vastu.“

______________________________________

Teatrikino avab uksed

Kinomaja valmimisprotsess võttis aega kümme aastat ja on filmistsenaariumi vääriline. Selle aja jooksul on nii mõndagi juhtunud: plaanid, allkirjastamised, kooskõlastamised, ootamatused.

Näiteks leiti vundamenditöid tehes viie inimese luustik ja arheoloogide saabumise tõttu tuli ehitus seisma panna. Kui pärast uurimist  võinuks tööd jätkuda, polnud enam ehitajat – ehitusfirma oli vahepeal objektilt lihtsalt jalga lasknud.

Nüüd on hoone aga valmis. Teatrijuht Velvo Väli tutvustas maja ka Kuulutaja toimetusele ja rääkis, et maja on ehitatud frantsiskaanlaste kloostri varemetele. Vanu müüre, mis pärinevad 16. ja 18. sajandist, eksponeeritakse ka rahvale. Needsamad vanad müürid määrasid ära ka hoone suuruse, ent avaruse lisamiseks planeeris arhitekt Raul Vaiksoo klaasist seinad.

Kaasaegse sisustusega filmisaal mahutab 144 inimest. Hoones asub ka teatri nn black box´i tüüpi proovisaal, mis teatrijuhi sõnul sobib näiteks kammeretenduste andmiseks väga hästi. Fuajees asub kohvik. Kogu projekti maksumus on 2,36 miljonit eurot ning projekti rahastasid linn ja riik kahasse.

Täna, 5. augustil kell 15 toimub esimene filmiseanss, näidatakse 3D animafilmi „Jääaeg: kokkupõrge“. Täiskasvanutele pakutakse aga vaadata „Star Trek tundmatusse“ ja „Iseseisvuspäev: uus rünnak“ .

Kino kavaga saab tutvuda ja pileteid soetada Rakvere Teatrikoduleheküljelt www.rakvereteater.ee

Foto 1: Velvo Väli lubab, et nüüd hakkavad rakverelased uusi filme nägema siis kui tallinlasedki

Foto 2: Velo Väli kinomehaaniku ruumis