Vene teater mängib Rakveres Bulgakovit

Erakordselt rikkas aprilli külalisetenduste kalendris saab 19. kuupäeval Rakvere Teatri suures saalis näha lavastust „Koera süda“. Tegemist on satiirilise looga, kuidas ühest koerast saab inimene ja siis jälle koer.

Käisin seda tükki Vene teatris, lavastuse kodulaval vaatamas ja muljed on üsna mitmekesised. See oli üldse esimene kord, kui vaatasin Vene teatri enda lavastust.

Etenduse algus haaras erakordselt mõjuva lavapildiga: linnatänaval langes lund, vihises tuul ja põneva metallkonstruktsiooniga lavaehitisel seisid tänavariietuses inimesed. Väga suurlinlik ja ehtne. Edasi suundus tegevus arstiteaduse professor Preobrazhenski korterisse.

Loo peategelane on algul koer ja siis, pärast uuenduslikku operatsiooni, saab temast inimene. Ta on tark, vaimukas, tähelepanelik, samas ka matslik ja irooniline. Kui peategelane on veel koer, on talle tähtis söök, soojus ja turvalisus. See mõjutabki tema suhtumist inimestesse, teisisõnu „müüb ta oma hinge“ sellele, kes annab talle tükikese vorsti.

Lavastuses on kohti, kus taustal hakkavad tööle mingid tänases maailmas aktuaalsed teemad. Ja laval nähtav omandab hoopis suurema mõõtme. Osavalt on lavastuses kasutatud ka videoprojektsiooni. On põnev jälgida, kuidas filmioperaatori kaamera ees muutub tegelaste käitumine. Jällegi üsna selge viide tänasele meediaühiskonnale.

Selle loo allikas ja „inspireerija” oli reaalne ajalooline sündmus – Venemaa revolutsioon. Bulgakov kirjeldas 1925. aastal ilmunud teoses professori enneolematut eksperimenti paroodiana, kuid samal ajal on see ka täpne uue, nõukogude korra „heade” kavatsuste kajastamine, kui taheti luua uut isiksust, Uue Vabariigi täiuslikku kodanikku. Kes on aga see inimene, kellele antakse elu, õigused ja vabadus agressiivset ideoloogiat täiskülvatud keskkonnas, küsib Bulgakov.

Tõnu Lilleorg

Aleksandr Zhilenko Šarikovina keskel, Dmitri Kosjakov professor Preobrazhenski ja Daniil Zanberg doktor Bormentali rollis. Foto: Vene teater