Vihula valda plaanitakse ehitada paraplaanide lennuplats
Hiljuti toimus avalik arutelu Vihula valla Sakussaare küla Orumäe kinnistu paraplaani ja mudellennunduse õppe- ja treeninglendude ning spordiürituste keskuse detailplaneeringu üle. Omad mured tõid esile nii külaelanikud kui kohalikud jahimehed.
Liisi Kanna
Detailplaneeringu algatamise taotlejaks ning finantseerijaks on 100 protsenti kodumaisel kapitalil põhinev OÜ Eesti Lennunduskeskus. Planeeringuala haarab Orumäe kinnistut, mille pindala veidi üle 30 hektari, ja lähiümbrust.
Kämpinguala ja klubihoone
Lisaks paraplaanide lennuplatsile loodetakse kinnistule rajada angaar koos vaatlustorniga, mudellennuala, klubihoone koos parklatega, kämpinguala ning puurkaev.
„Paraplaaniga lendamise hooaeg on lühike ning et aasta ringi tegevust oleks, plaanitakse kämpingute ala. Sinna juurde on kavandatud ka spordiväljakud,“ seletas projektijuht Mati Puusepp. „Klubihoonesse tulevad klassiruumid, dušid ja muu vajalik.“
Kohalike jahimeeste esindajana osales diskussioonil Mati Mets. Jahimeeste peamiseks mureks oli asjaolu, et planeeringuala lähedal asub laskeplats. „Harjutused toimuvad meil kolm korda nädalas. Laseme nii vint- kui sileraudsete relvadega,“ rääkis Mets.
Siinkohal ei olnud kõne all mitte võimalik oht inimelule, vaid paraplaanil lendaja hirm ja ehmatus, nähes maapeal püssidega mehi, kes justkui teda sihiksid.
Ühiselt jõuti seisukohani, et laskeplatsiga tuleb edasises tegevuses arvestada ning nii laskesektori joonised kui harjutuste toimumise ajad on seejuures oluliseks lisainformatsiooniks.
Lennutrajektoor pani muretsema ka külaelanikke. Arutelul osalenud kohalikud inimesed leidsid, et küla kohal paraplaanid lendama ei peaks, sest sagedased ülelennud muutukid häirivaks.
Keskkonnamõjude hindamise ekspert Raivo Markov tõdes, et need aspektid on reguleeritavad. „Lennukõrgused ja ala saab ära määrata. Kui keegi ei soovi, et tema maja kohalt lennatakse, siis seda jälgitakse.“ Lisaks tõi ta välja, et küla juures paiknev kõrgepingeliin hoiab lendajad sealt tõenäoliselt niigi eemal.
Keskkonnamõju
Küsimusi tekitas ka alal paiknev rohekoridor ning loomade heaolu. „Ala ei piirata aiaga. Tegevus toimub valgel ajal, loomad tegutsevad rohkem hämaras ja pimedal ajal,“ kommenteeris Markov. „Loomad harjuvad inimestega tunduvalt kiiremini kui inimesed loomadega,“ lisas ta.
Detailplaneeringule koostatakse ka keskkonnamõju strateegiline hinnang, kus käsitletakse mõju nii looduskeskkonnale, maismaakeskkonnale, põhja- ja pinnaveele kui sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ehk muuhulgas inimeste heaolule.
Vihula vallavanem Annes Naan nentis, et tegu ei ole kindlasti mitte viimase aruteluga, ning tingimuste ja jooniste täpsustumisel kogunetakse taas.
