Viitnal vajavad kaitset nii metsad kui järved
Koostamisel on Viitna maastikukaitseala (MKA) kaitsekorralduskava 2017-2026, mille eelnõu avalikustamise koosolek toimus möödunud nädalal lõpul Kadrina vallamajas. Kavas olevate tööde teostamiseks on ette nähtud 25 tuhat eurot.
Liisi Kanna
Kaitsekorralduskavaga kirjeldatakse alal paiknevaid loodusväärtusi, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid. Välja on toodud ka tegevuste tabel, kus märgitud tõenäoline läbiviimise aeg ja maksumus.
Viitna maastikukaitseala pindala on 314,6 hektarit, millest vaid kuus hektarit on eramaad. Keskkonnaameti Viru regiooni kaitse planeerimise spetsialist Imbi Mets kirjeldas kaitsekorralduskava ning tõi välja, et alal paikneb kümme kaitsealust taimeliiki, millest kuus on seatud ala kaitse-eesmärgiks. Nendeks liikideks on roomav öövilge, järv-lahnarohi, lamedalehine jõgitakjas, ujuv jõgitakjas, vesilobeelia ja valge vesiroos.
Näiteks vesilobeeliaid leidub praegu Eestis vaid seitsmes järves, nende hulgas Viitna Pikkjärves.
Lisaks leidub Viitna MKAl kaks ohustatud seeneliiki: limatünnik ja kährikseen. „Eestis on ainult 11 kährikseene leiukohta, Viitna MKAl on liiki leitud kolmes kohas,“ kirjeldas kaitse planeerimise spetsialist.
Kaitset vajavad ka Viitna järved, millest kaks – Pikkjärv ja Nabudi – kuuluvad ohustatud elupaigatüüpide alla. Näiteks kuulub Pikkjärv liivaalade vähetoiteliste järvede hulka ning Eestis uuritud järvedest kuulub sellesse tüüpi vaid kaheksa protsenti.
Suurima osa Viitna MKAst moodustavad metsakooslused. Kaitseala metsad on erivanuselised, leidub palju vanemaid metsaosasid, mis on kasvukohaks mitmetele ohustatud, haruldastele ja kaitsealustele liikidele. Muuhulgas leidub Viitna MKAl 165aastaseid mände.
Keelatud tegevused
Koosolekul kirjeldati ka tegevusi, mis Viitna MKAl keelatud on.
Näiteks selgitas Mets, et kuna lobeeliad kasvavad kalda ääres, on Pikkjärve minek lubatud vaid liivaalaga põhjakaldalt. Ka kalapüük on piiratud, Pikkjärvel tohib vaid jääpüüki harrastada. Viitna MKAl on keelatud ka telkimine ja lõkke tegemine, välja arvatud Linajärve ääres. Ka metsa majandamine sihtkaitsevööndis on keelatud.
Samas rõhutas Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Maret Vildak, et kaitsekorralduskava ei määra seda, mis on keelatud. „Piirangud paneb paika 2014. aastal vastu võetud kaitse-eeskiri, kava on kaitse korraldamiseks,“ sõnas Vildak.
Tehtavad tööd
Kaitsekorralduskavas toodud tööde teostamiseks on ette nähtud 25 tuhat eurot. Selle raha eest paigaldatakse ja hooldatakse kaitseala tähiseid ning hooldatakse õpperada ja taristut. Kaheksa tuhat eurot suunatakse selgrootute uuringusse. „Plaanime tellida uuringu, selgitamaks, kui palju ujureid Viitna järvedes leidub,“ sõnas Mets. Viimased on otseselt seotud järvede vee seisundiga.
Lisaks teostatakse riiklik seire vee näitajate hindamiseks. „Pikkjärve puhul on vajalik pH taseme alandamine ja vee läbipaistvuse suurendamine. On selge, et suvel vee kvaliteet halveneb,“ rääkis Mets.
Avalikustamise koosolekul tekitas kohalike hulgas küsimusi, miks maastikukaitsealal tuulemurde ei koristata ning lamavad puud maha vedelema jäetakse. Maret Vildak selgitas aga, et see on vajalik, sest needki puud on kellegi elukeskkond. „Üks asi on visuaalne vaade, aga looduskaitse seisukohalt on lamav puu normaalne nähtus ning langepuidu olemasolu oluline,“ sõnas ta ning nentis, et kaitstavad alad peavad tasakaalustama majandusmetsades olevat mitmekesisuse puudust.
