Viru-Nigulas näeb suvi läbi näitust Õ-st
Kooliõpetaja ja kirikuõpetaja on ühiselt korraldamas kontsertjumalateenistust, mille käigus avatakse järgmisel pühapäeval, 3. juulil Viru-Nigulas Tallinna Kunstigümnaasiumi õpilaste näitus Õ-st, mis on pühendatud peatsele Otto Wilhelm Masingu 260. sünniaastapäevale ning ühtlasi tänatakse Viru-Nigulaga seotud õpetajaid.
Katrin Uuspõld
„Ühes väikeses, kuid pika ajalooga maakohas on palju toimekaid inimesi, nende seas ka õpetajaid. Suure Õ- tähega inimesi on ühiskonnal väga vaja!“ rääkis Õpetaja Autähise toimkonna liige ning Tallinna Kunstigümnaasiumi õpetaja Inge Laiv.
Ta tõi esile matemaatikutest abielupaari Harri ja Malle Laugase, kes asusid Viru-Nigula kandis haridust andma enne 1960. aastat. „Harri oli 35 aastat Vasta kooli direktor. Tänavu peab mees oma 90. juubelit ja on igati vitaalne vanahärra. Koos õpetajast abikaasa Mallega kerkisid koolitöös päevakorda kodused väärtused – koolile iluaia rajamine, õpilaste käsitöö- ja kodundusoskused, liiklusõpetus, malering, palju laagreid ja matkatee koos õpilastega. Ka aeg oli siis niisugune… Vanapaariga juttu ajades tõid nad esile tollaste õpilaste tohutut töökust ja lugupidamist tööinimestest,“ rääkis Inge Laiv.
Sel suvel (13. augustil, Vasta kooli 155. sünnipäeval) peetakse selles mõisakoolis ideede laata „Vasta Kool – tuleviku kogukonnakool“, mida veab eest õpetaja Krista Leppik. „Kooli tugisammas ja huvitavate ideede generaator on õpetaja Marge Orgulas. Kooli ürdiaia perenaine Urve Oras ütleb ikka, et Õ-st Ü-ni on ainult üks samm. Tänapäeva kool vajab igakülgset insenerimõtlemist ja õpetaja Vahur Liivak on oma ideede ja mõtetega samm ees. Selles kontekstis ei saa mainimata jätta koolitööle pühendujat, endist direktorit Ülle Villerit,“ loetles Inge Laiv. „Viru-Nigula laulu- ja muusikamehed on teada üle ilma. Koolis hoiab head tuju üleval Maret Salk, kes paneb laulma ja pilli mängima kogu kooli ja täistuuridel jätkab tema juhatamisel ka õpetajate ansambel.“
Inge Laiv viitas, et kui omal ajal Viru-Nigula vallas tegutsenud pastor Otto Wilhelm Masing tõi eesti kirjakeelde õ-tähe, siis naaberkihelkonnas Haljalas rajati käesoleval sajandil Õpetajate Autähis. „Õpetajate Autähis rajati kõikidele Eesti õpetajatele mõeldes, olgu nad suuremate või väiksemate õ-dega. Igal ühel meist on oma armsad õpetajad, keelemehed ja igaühel peaks olema ka oma isevärki soov panustada ühiskonda omamoodi. Soovime avaldada lugupidamist ja austust kõikidele õpetajatele Õpetajate Autähise toimkonna nimel. Samuti koondugem Kadrinas asuva emakeele ausamba „Sõna seob“ alla. Virumaal suletakse lõplikult kuulsa koolijuhi, emakeelepäeva eest võitlejast Meinhard Laksi juhitud Sonda kool. Jällegi, aeg on niisugune,“ rääkis Inge Laiv.
Tallinna Kunstigümnaasiumi õpetajana käsitles Inge Laiv kooli nooremate õpilastega lõimitud tundides teemasid, kuidas võis tekkida õ-täht. „Lähteülesanne oli mõelda, kuidas õ-tähte oleks võimalik konstrueerida, kuhu look asetada, kuidas muutub tähendus. Kuna täht on ümmargune, siis miks mitte lisada kodarad või väljendada emotikute abil emotsiooni seoses õ-ga. Õpilastele meeldis rõhutada õ-tähte erinevates sõnades ja stiliseerida sõnu. Päris mitu tööd tekkis vene tähe ja eesti tähe kohtumisest. Õpilaste fantaasia on kaasakiskuv, otsiti internetist erinevaid lahendusi, tutvuti tollase olustikuga ajaloos – joonistamisele eelnes tõsine mõttetöö. Õpilaste tööd on mitmekülgsed ja üllatavad kindlasti vaatajat,“ rääkis Inge Laiv.
Nii sündis näitus, mis pühendatud Otto Wilhelm Masingu 260. sünniaastapäevaks. Viru-Nigula kirikuõpetaja Margit Nirgi kaasabil on see näitus ka kingitus kohalikule vallale. Laste töid saab näha nii kirikus, Viru-Nigula koduloomuuseumis kui Vasta koolis. Näitus, mille koordinaatorid on õpetajad Inge Laiv ja Riina Toss, avatakse 3. juulil kell 16 Viru-Nigula kirikus algava kontsertjumalateenistusega, kus musitseerib perekond Järvi: Mari Järvi orelil, Teet Järvi Tšellol, Ingely Laiv-Järvi oboel ja Marius Järvi tšellol.
Margit Nirgi, EELK Viru-Nigula kogudust teeniv õpetaja:
1795. aastast 1815. aastani töötas Viru-Nigula koguduse pastorina õ-tähe eesti kirjakeelde toonud Otto-Wilhelm Masing. Ta sündis 8. novembril 1763. aastal Lohusuus köster Kristian Masicku ja aadlisoost Anna Ludovica von Hildebrandti teise lapsena. Otto Wilhelm Masing sai oma aja kohta hea hariduse, ta õppis Narva linnakoolis, Torgau gümnaasiumis Saksamaal ja seejärel Halle ülikoolis teoloogiat. Ta oskas seitset keelt: eesti, saksa, itaalia, prantsuse, vene, kreeka ja ladina keelt.
Kuigi õ-tähe eesti kirjakeelde toomine langeb Otto Wilhelm Masingu Äksi koguduse teenimise perioodi (1815-1832), oli see Masingu aastakümneid toimunud eesti keele ja hariduse edendamise tulemus, mida kuidagi alahinnata ei saa.
Olgu see Otto Wilhelm Masingu südames ja hinges kantud täht sõnum ühe imelise sõna „õpetaja“ sümboliks ja selle sõnumi auväärseteks tunnistajateks nii kooliõpetajad kui ka kirikuõpetajad.
Valve-Liivi Kingisepp on kirjutanud: „Otto Wilhelm Masingu keelekasutus toetub Ida- ja Kirde-Eestis kõneldavatele murrakutele, sest sündinud oli ta Lohusuus Torma kihelkonnas ja ligemale 20 aastat töötanud Lüganuse ja Viru-Nigula kihelkonnas. Masingu isa Kristian Masick, Lohusuu abikiriku köster, oli sündinud Maarja-Magdaleena kihelkonnast. Pärinemine ida murdealalt, kus õ-häälikut on sõnades rohkem kui teistes eesti murretes, „mine õtsekõhe üle õrase“ , võis olla üks põhjusi, miks Masing õ-olulisust keeles märkas ja sellele kirjasõnaga tähendust otsima hakkas.“ (Sirp 16. 09.2016)
Masingut teatakse õ-tähe eesti kirjakeelde toojana, aga kui palju teatakse tema vaimulikust tööst ja sellega seotud kohustustest? Masingu Viru-Nigula koguduse teenimise aeg tähendas igapäevase vaimuliku töö kõrval ka talurahva hariduse edendamist. Ka Oliver Pagel on sellest kirjutanud Virumaa Teatajas 29. mail 2007„Kirikhärra Otto Wilhelm Masingu suuremad ja väiksemad sekeldused Viru-Nigulas“.
Meil on ette valmistatud Masingu mälestuseks ka teaduskonverents, mis lükkub hetkel toimuva sõjategevuse tõttu edasi: osa korraldajaist on seotud riiklike kohustustega.
