Virumaa suurim batuudikeskus on avatud

Rakvere Põhjakeskuses on nüüd vaba aega võimalik veeta ka väikestel ja suurtel batuudisõpradel – Salto Batuudikeskus avas uksed.

Katrin Kivi

Salto Batuudikeskuse ligi viiesajaruutmeetrisel pinnal jagub tegemist kõigile. Rahulikuma tegevuse eelistajad saavad toimetada mänguköögis või nukumajas – sinna sobivad mängima kõige tillemad. Aktiivsemat liigutamisvõimalust pakub pallimerega turnimisala, mis teeb rõõmu igale koolieelikule ja algklassi lapsele. Veidi suurematele lastele ja täiskasvanutele sobib aga suur hüppeala.

„Kõik füüsilised tegevused mõjuvad lapse arengule hästi,“ rääkis batuudikeskuse peremees Raivo Ridala. „Tänapäeva lapsed istuvad ülearu palju arvutis ja lähevad sealsesse mängumaailma liiga sisse. Ei taha mõeldagi, kuidas see lapse mõttemaailma mõjutab. Arvan, et igal juhul on mõistlik tuua laps siia – tänu teiste lastega suhtlemisele areneb nii füüsis kui ka sotsiaalse suhtlemise oskus.“

Kahe lapse ema Ave leidis, et koht on vajalik. „Rõõmustan koos lastega selle koha üle. Lastel on mul vanust 3 ja 6,“ osutas ta ühe käega mänguala, teisega hüppemaastiku poole. „Meist saavad pidevad külastajad. Kõige rohkem meeldib mulle see, et siin on eraldi sünnipäevatoad, tuleme kindlasti siia pere tähtpäevi tähistama.“

Batuudikeskuse kohvikus istunud isa Madis ütles, et sattus avamisele juhuslikult. „No läbi klaaside ju lapsele kohe näha, mis kohaga tegu. Mõtlesin, et las piiga mängib natuke, loen ise veidi lehte ja joon kohvi.“

12aastane Kermo rõõmustas hüppemaastiku äärel: „Lahe koht. Saan siin tagurpidi saltosid harjutada nii kaua, kuni ema teksaseid proovib.“

Võttis aasta aega

Salto Batuudikeskus OÜ omanik Raivo Ridala rääkis, et kogu protsess võttis aega ligikaudu aasta. „Eelmise aasta mais tulin Põhjakeskuse inimestele oma ideest rääkima,“ kommenteeris ta.

Batuudid ja lastele meelelahutuse pakkumine pole Ridalale võõras teema. Batuudikeskuse avamisel rääkis ta, kuidas viis aastat tagasi oli tal plaan osta omale auto. Raha oli olemas, aga sobivat sõiduvahendit polnud. „Ostsin siis hoopis batuudid ja hakkasin ettevõtjaks,“ rääkis ta.

Toona loodud Virubatuudid OÜ pidas lühikest aega mängutuba ka Rakvere kesklinna Tsentrumis. „Pind jäi väikeseks,“ selgitas Ridala. „Sealsed ruumid ei võimaldanud areneda. Kõrgusest jäi ka puudu. Sellist pinda, kus saaks oma unistuse teostada, oli Rakverest raske leida. Õnneks sain Põhjakeskuse inimestega kaubale. Tänan neid pandliku ja sõbraliku suhtumise eest.“

„Soovin kindlasti tänada ka Oleg Grossi, kes toetas meid avamispeo tordi ostmisega. Ma saan aru küll, et see võib tunduda pisike asi, aga pean tunnistama, et lõpus olid mul ehituse finantseerimisega juba tõsised raskused. Keegi aidata ei tahtnud. EASi starditoetuse andmise korda muudeti tänavu ja kuna mul on üks ettevõte veel, siis ma enam ei kvalifitseerunud. Pangad ka laenu ei andnud. Ütlesid, et Rakveres on 2000 last ja kui neist 10 protsenti tuleb, on juba kõva sõna. Aga ülejäänud Virumaa lapsed?“

Peoperemees Raivo Ridala, Rakvere vallavanem Aivar Aruja ja Põhjakeskuse juhataja Tiiu Onga linti lõikamas. Foto: Martin Lätt