Virumaa vanima sakraalehitise ümber loodi kaunis puhkeala

Viru-Nigulas on iidse Maarja kabeli ümber sündinud headuse ideed kandev puhkeala, mis ootab nii palverändureid, rõõmustab kohalikke kui huvilisi. Kabeli varemeid vääristab nüüd Maarjamaa Ema ikooni kujutisega vitraaž, lähedusse on istutatud kibuvitsad kui palvehelmed, kasvama on pandud Maarja-taimed, sillutise sisse on sätitud kaheksakand ning soovi korral saab kasutada isegi grillkiike.

Katrin Uuspõld

Sel nädalal rohkem kui saja inimesega peetud puhkeala avamispidustustel olnud Heli Vassar ütles, et nähtu ja kogetu läheb talle väga korda. „See on pühendumuse ja armastusega tehtud, seda saab igal sammul tunnetada. Kuna minu tee kulgeb läbi Viru-Nigula mitu korda nädalas, siis mitu korda nädalas käin ka kabeli juurest läbi. Läheduses on surnuaed, kuhu mu lähedased on maetud, nii et kaks ühes,“ märkis Heli Vassar.

Viru-Nigula aleviku keskel asuv Neitsi Maarjale pühitsetud kabel on Virumaa vanim teadaolev sakraalehitis, pärit 13. sajandist ja selle varemed on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks.

Ka enne puhkeala rajamist on kabeli juures sündmusi korraldatud: kaitseliit ja naiskodukaitse on jüriöö puhul siit matka alustanud, hariduse selts tähistanud erinevaid maarjapäevi. „Sellel suvel viidi kodutütred sinna vande andmist harjutama. Kusagil ürikutes oli kirjas, et seal oli kunagi Liivi ordugi vannet andnud, et venelane siit enam edasi ei tuleks. Selline sümboolne vande andmise koht. Kui Rakveres anti Vallimäel Viru vanne, siis meil saab vannet anda Maarja kabeli juures,“ rääkis Viru-Nigula Hariduse seltsi liige Ene Ehrenpreis.

Ehrenpreis viitab, et just selles paigas toimus Eesti taasiseseisvumise aastatel ülemaailmsete virulaste päevade avaüritus, siin loodi Eesti Kristlik Liit ning sajandeid on olnud see palveränduritele oluline koht.

Puhkeala sünnis on suur roll olnud Heili Tarjanil, tulihingelisel kodupaiga pärimuse hoidjal ning väärtustajal ka nõukogude ajal. Tänu tema järjekindlale meeldetuletusele asus selts oma arengukavasse kirjutatud ja südameasjaks võetud ülesannet täitma.

„Õiguse omaalgatuse korras asjaga tegelemiseks saime vallalt konkreetse maa-ala avalikku kasutusse võtmise lepingu sõlmimise järel. Otsustasime likvideerida silma riivava nõgestesse ja takjatesse mattunud põllukivide hunniku ning kujundada selle asemele omanäolise maarjataimede abil haljastatud istutusala,“ märkis Ehrenpreis.

Aja jooksul täienes unistus veel teistegi elementidega, mis on vajalikud korraliku külastuskeskkonna toimimiseks: parkimisplats, sillutatud piknikuala, grillkiik, välikäimla.

„Kui parkimisala ja atribuutika saamiseks oli vaja vaid raha, siis maarjataimede mulda panemiseks tuli omal käed külge panna,“ ütles Ehrenpreis. Nõnda saadeti korda paljutki talgute abil ning tuge saadi projektirahastustest (KÜSK, LEADER,Viru-Nigula valla Toetusgrupp). Logistilist ja tehnilist abi on saadud Viru-Nigula vallavalitsuse majanduskeskuselt ning mõnigi kohalik ettevõte on annetanud materjale ja tehnikat, et kõik tehtud saaks (Viru-Nigula Saeveski AS, Flexa Eesti AS, Wienerberger As, Varudi Mõis OÜ, Ökosmart OÜ).

Eelmisel kevadel istutati esimesed margareetad kabeli müüri jalamile. Teiste taimede istutamiseks sai rohtunud kivihunnikust välja kougitud kividest kujundatud mitu vaba joonega kivivalli aiamaalappide serva. „Valli aiamaadepoolse külje katsime multšiga ja istutasime sinna sireli- ning kibuvitsapõõsaid, et moodustuks ühtlane roheline taust, mis varjaks kilehoonetega killustatud vaadet. Kabelipoolse külje ääristasime Maarja-taimedega,“ rääkis Ene Ehrenpreis. „Nimekirjas on oma 60-70 Maarja-taime, kõiki neist ei õnnestu siia kokku istutada, sest osad on näiteks sootaimed. Aga mida saime, seda Sirje Liiskmaa juhendamisel me ka paika istutasime.“

Ta selgitab, et Maarja-taimed tulenevad rahvapärimusest ning reeglina on need tugevalt lõhnavad taimed või meenutab nende kuju kas pisaraid või muud Neitsi Maarjaga seonduvat. Lõhnavad Maarja-taimed on näiteks kibuvits, liilia, piibeleht, maarjahein, mesikas ehk maarjamalts jpt. Paljudel on ka raviomadused, mis naistehaigusi ravivad, neid loetakse Maarja poolt saadetuks, näiteks kassikäpp, kirburohi jt. „Maarja-taimedega seonduv folkloor on väga huvitav, kuid otseselt Viru-Nigula kandi pärimust leida ei õnnestunud. Lõpuks leidsin rahvaluule andmebaasist ühe üsna tänapäevase õhkamise. See oli Tartu Ülikooli naiste WC seinalt üles kirjutatud ja meeldis mulle väga: „Oh, kibuvits ja liilia, mis olen korda saatnud ma!“ Seda mõtet ei ole ma veel puhkeala juures jõudnud kasutada, aga üritan seda kindlasti mingil moel teha,“ rääkis Ehrenpreis. „On ju puhkeala ülesanne pakkuda külastajale ühelt poolt lõõgastumise võimalust, teisalt aga panna teda enesesse vaatama ja oma tegude üle järele mõtlema. Idee on laenatud palverännakutest, kus inimesed otsivad abi oma ihu- ja  hingehädadele, puhastuvad pattudest, et astuda edasi sirgema selja ning avatuma hingega.“

Tänaseks lahkunud pärimuse kogujale Heili Tarjanile on puhkealal nimeline mälestuspink, grillkiige juurde käivaid tarvikuid saab laenutada aga Viru-Nigula Hariduse Seltsist.

„Kontrast algse pildiga on tohutu, sisuliselt rajasime promenaadi läbi nõgestes kivihunniku,“ nentis Ene Ehrenpreis.

MTÜ Maarja Gildi poolt jõudis augustikuus kabeli portaali kohale Maarjamaa Ema ikooni kujutisega vitraažaken, mis katoliikliku palverännaku käigus ka 28. augustil piiskopliku õnnistuse saab. Traditsiooniline protsessioon algab sel päeval kell 14 Viru-Nigula kirikust Maarja kabelisse, eelnevalt on kirikus missa.

Heili Tarjani mälestuseks on puhkealal ka pink, mis koos pärimuse hoidja lapselaste Diana ja Brenda Salustega kavandatud sai. Fotol istub oma vanaema pingil Diana Saluste koos laste Rogeri ja Rolandiga.

Fotod: Ene Ehrenpreis