Volikogu andis Rakvere kesklinna arendusele rohelise tule
Rakvere linnavolikogu kiitis ühehäälselt heaks AS OG Elektra taotluse algatada detailplaneering praeguse Tsentrumi hoone kinnistule (L. Koidula 1) ja seda ümbritsevale alale äri- ning meelelahutuskeskuse rajamiseks. See hõlmab seitset kinnistut ning maa-ala suurus on kokku ligi 20 000 ruutmeetrit.
Istungil osalesid OG Elektra juhid Oleg Gross ja Georg Gross ning arhitekt Ülo Peil, kes on Tsentrumi hoone visioonidega juba aastaid tegelenud ning ka praeguse uue keskuse kavandid koostanud.
OG Elektra omanik Oleg Gross rääkis, et niisuguse projekti ette võtmine on muidugi suur väljakutse. „Selle maksumus ulatub suure tõenäosusega 40 miljonini. Ütlen otse, et meil seda raha loomulikult ei ole, aga see ei tähenda, et plaan jääks raha taha seisma. Pankadega on meil asjad hästi,“ nentis Gross.
Soov on aga kindel – tuua Rakvere südalinna elu ja äri tagasi. „Raha rahaks ja ehitus ehituseks, eesmärk on ikkagi see, et maja hakkaks funktsioneerima ning sobiks Rakvere linnaruumi ja -rahvale. Et see oleks lõpuks kõigile õnn, mitte õnnetus,“ sõnas ettevõtja.
„Rahalised riskid jäävad muidugi meie peale, andes seejuures endale aru, mis täna kaubandusega toimub – kaubanduspinnad kipuvad tühjaks jääma. See pool on meil põhjalikult analüüsitud ja kindlasti lähema kahe aasta jooksul saab kõik lõplikult läbi mõeldud, et hoone hakkaks oma funktsiooni täitma ja tulu teenima. Ma arvan, et see on väga ebatõenäoline, et see maja tühjaks jääb,“ arutles Gross.
„Kindlasti on siin tegemist missioonitundega. 40 miljoni eest võiksime avada 30 uut kaupust üle Eesti, oleks äriliselt kindlasti kasulikum. Aga olen kogu elu oma asjadega Rakveres toimetanud, ja kui mitte meie, kes siis,“ lausus ettevõtja.
Arhitekt Ülo Peil, kes on projekteerinud ka näiteks Lõunakeskuse Tartus ning Astri keskuse Narvas, tutvustas lühidalt plaanitava kompleksi visiooni. „Keskväljaku poolt linnaehituslik situatsioon väga palju ei muutu. Küll on aga hoonestus ette nähtud Vilde 1 ja Laada 18a kinnistutele kuni Vilde tänavani välja, kus on praegu busside park. Laia tänava pool on meie poolt välja pakutud uus lisand linnaruumi – meie nägemuses 16-korruseline hoone,“ rääkis arhitekt.
„Keskus on selge ja loogilise ülesehitusega. Täpselt nii lai, nagu Tsentrumi maja praegu on, ja moodustab promenaadi edelakülje,“ võttis Peil üldpildi kokku.
„Prooviksime saavutada, et ei oleks igavaid katusepindu, vaid katusehaljastusega alad. Võib-olla kasutada ka vertikaalset fassaadihaljastust. Kindlasti kogu promenaadi külg oleks atraktiivne, maja seest avaneksid sinna ka kioskid, mis aitaks elu promenaadil käima tõmmata,“ nimetas Peil mõned põnevad nüansid, toonitades samas, et tutvustatav arhitektuur on praegu siiski alles eskiisne, sest detailplaneeringu algatamist ju alles taotletakse.
Tegelikult oli volikogu laual kaks teemat puudutavat eelnõud – planeeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.
Linna üldplaneeringu kohaselt võib kõnealusele alale ehitada kuni neljakordseid hooneid, OG Elektra soovib aga keskuse ühe osana näha kõrghoonet elu- ja büroopindadeks. Niisiis on tegu üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mispuhul on keskkonnamõjude eelhinnang vajalik. Ettevõtte tellitud eelhinnang vajadust edasiseks keskkonnamõjude strateegiliseks hindamiseks ei leidnud ning selle otsuse kiitis heaks ka Keskkonnaamet.
Hoone kõrgus volikogu liikmete hulgas vastuseisu ega küsimusi ei tekitanud. Tegelikult ei kuulnud ühtegi uue keskuse rajamise vastast arvamust, pigem arutleti eskiisil nähtu üle. Näiteks Anti Poolamets ja Marti Kuusik pakkusid välja, et detailplaneeringu ala võiks isegi laiendada ka Tsentrumi esisele parklale, mis kuulub praegu linnale. Lisaks räägiti parkimiskohtade hulgast, võimalikust klaaskatusest promenaadi kohale, kõrghoonesse kavandatavate korterite suurusest jne.
Kokkuvõtteks tõdeti, et kavanditega detailidesse minemiseks tuleb esmalt detailplaneering algatada ning hääletati selle poolt.
Oleg Gross avaldas volikogule kõrge usalduse eest tänu: „Usaldus tähendab muidugi ka suurt vastutust. Me teeme seda ihu ja hingega, et tuleks lõpuks parim asi.“
Liisi Kanna
