Wähja Festival tuleb koos näkitriatloni ja piduliku õhtusöögiga
Väike-Maarja vallas Ao külas peetakse laupäeval, 7. augustil teistkordselt Wähja Festivali, kus aukohal on Eesti jõevähk ja puhas kodumaine toit. Täiesti esimest korda Eestis saab aga kaasa elada näkitriatlonile.
Katrin Uuspõld
Wähja Festival toimub Näkiuurimiskeskuses ning näkifolkloor on osa vähipüügikultuurist, mida Wähja Festival tahab teadvustada. Tänavu on plaanis atraktiivne näkitriatlon ehk viguritega takistusrada, kus osalejal tuleb kanda näkke, otsida Põltsamaa jõelt vähke ja teha muudki vigurit, mis endale põnevust ja pealtvaatajatele lõbusat kaasaelamist pakub.
„Võistlejatel tuleb arvestada, et jalanõud peavad kannatama vett ning vahetusriided võiks olla kaasas, sest näkil, teadagi, on omad krutskid ja ta võib vette kukutada. Aga auhinnaks on vähipüük kahele,“ rääkis festivali algataja ja peakorraldaja Kaur Salus. „Näkiuurimisajalugu Eestis ulatub juba üle-eelmisse sajandisse. M. J. Eiseni „Näkiraamat“ ilmus juba aastal 1897. Näkkidel on meie folklooris kõnekas ja iseloomulik roll, mida tahtsime omal humoorikal moel rõhutada.“
Üritusel on kohal ka teadlased Mati Kivistik ja Margo Hurt, kes räägivad lähemalt jõevähi populatsioonist Eestis, selle probleemidest ja vähipüügi eetikast. „Kindlasti saab küsida endale huvipakkuvaid küsimusi,“ rääkis Kaur Salus.
Lastele on müramiseks põhuala ja toimuvad nukuetendused. Päeva jooksul peetakse kohaliku toidu laata, kus pakutakse nii vähi- ja kalaroogasid kui ka muud eestimaist puhtast toorainest toidukaupa. „Elusat vähki kaasa ei müüda, küll saab osta elusat vähki ja lasta see kohapeal ära keeta,“ täpsustas Kaur Salus.
Huvitav ja hariv on ka vähitoitude õpituba, kus Maitseelamuse Koja meistrid Tauno Laasik ja Triinu Akkermann õpetavad vähiga ümber käima. „Vähis on liha suurusjärgus 18 protsenti, aga kui sööd oskamatult, sööd ainult 10,“ viitas Kaur Salus ja lisas, et vähki võib süüa väga targasti ning söögikõlbmatuid osi saab ometi kasutada mõne uue toidu valmistamiseks või kaunistamiseks.
„Näiteks vähi-klimbisupp kanalihaga. Keedad vähi, saad vähikeeduleeme, leemest teed supi, kuhu paned kanaliha, juurvilju, klimbid, siis võtad vähi seljakooriku, paned sinnagi sisse klimbi ning asetad supi sisse – väga eksklusiivne taldrikutäis! Kusjuures neid koori saab supis ka mitu korda kasutada,“ kirjeldas ta.
Sootuks eriline võimalus elamuste saamiseks on aga festivalipäevale punkti panev suvine vähiõhtusöök vabas õhus koos kontserdiga. „Eelmisel aastal võeti see väga hästi vastu ning pooled tänavustest õhtusöögil osalejatest on korduskülastajad,“ märkis Salus. Nimelt ette nähtud 150 õhtusöögikohta on välja müüdud, küll saab veel soetada kontserdipileteid, mille juurde käib vähjasupp.
Menüü eest hoolitseb restorani Rataskaevu 16 peakokk Veiko Ojala ja kontserdi annab duo Vaiko Eplik ja Priit Võigemast, kes esitavad palu oma sügisel ilmuvalt kauamängivalt.
Vähi söömine ei ole igapäevane asi, Wähja Festivalil vähki aga pakutakse, lisaks ka teadmisi jõevähi kohta. Foto: Ülle Jukk
