Zombid ei sure
Tänasest on Rakvere Teatrikinos võimalik näha režissöör Ruben Fleischeri filmi „Zombieland 2: topeltlask“.
Margit Adorf
Üks asi, mis mind zombiseriaalide või -filmi järgede juures alati hämmastab ja häirib – kuidas on võimalik, et zombid sugugi otsa ei saa. Nagu näiteks nüüd sellegi filmi puhul. Esmakordselt oli samanimeline zombikomöödia ehk Zombieland kinodes 2009. aastal. Nüüd, kümme aastat hiljem, on sellele tulnud järg. Ja inimeste elukorralduses ei ole suurt midagi muutunud!
Nimelt on ka filmis möödunud 10 aastat, Little Rock, kes eelmises osas oli 11-aastane, on nüüd 21. Ja ikka nad elavad neljakesi koos, ikka on kogu maailm sama inimtühi ja zombirikas kui 10 aastat tagasi. Zombid ju ei paljune, seega kui neid järjest maha nottida, siis neid juurde ei teki. Ellujäänuid pärisinimesi on samuti piiratud hulk, lõpmatuseni ei anna uusi zombisid toota. Samas – filmis polnud kümne aastaga tekkinud mingeid uusasukaid, ülesehitamist, lapsi vms.
Aga teadagi, see on zombifilm ja mingit loogikat sellest otsida ei tasu, seda tulebki võtta kui koomiksit, minna seda vaatama selleks, et saada grimassitama panevat särtsu, näha, kuidas pead lendavad ja selle peale naerda, sest zombidele ei pea ju kaasa tundma. Ja kui naispeategelased ongi ekraanil täismeigis ning värskete riietega, soengud kenasti lokilainesse sätitud, siis nii lihtsalt on. Ka mehed pole üleni habemesse kasvanud, kusagilt saavad nad ka kõik vajalikud toitained ja vitamiinid, et püsida terved ning eluterved. See on zombikomöödia – tsirkus, mitte draama.
Minu soovitus on, et kui te ei ole näinud esimest Zombielandi, siis võiks enne teise osa vaatamist selle esimese ka kodus ära vaadata, sest muidu läheb ikkagi osa uuest filmist täiesti kaduma. Ega seal mingit sellist sisu ole, mida peaks kindlasti teadma, kuid tegelastele kaasaelamise mõttes on abiks, kui olete esimest osa näinud. Seda saab vaadata näiteks Netflixi vahendusel. Uues filmis on mängus kõik samad peategelased, kes olid esimeses ja neid mängivad ka samad näitlejad. See on filmi üks suuri plusse.
Selle filmi vaieldamatu staar ja lahedaim tegelane on Tallahassee, keda mängib Woody Harrelson. Nn päris peategelane, see, kelle vaatevinklist lugu jutustatakse, on Columbus, keda kehastab Jesse Eisenberg. Naistegelastest on põhitegijateks Wichita Emma Stone’i kehastuses ja Little Rock Abigail Breslini esituses. Kõik näitlejad on oma ülesannete kõrgusel, kuid säravaim roll on siiski Harrelsonil. Tema tegelaskuju on ka kõige paremini läbi mõeldud.
Nagu öeldud, eelmise filmi sündmustest on möödas 10 aastat. Nelik elab Valges Majas, muu maailmaga neil mingit kontakti ei ole, päevad veerevad ühtviisi õhtusse ja ümbritsevatel väljadel on endiselt valla zombid. Sündmustik läheb käima siis, kui õed otsustavad, et nüüd aitab, enam ei viitsi ühes kohas paigal istuda, varastavad Tallahassee auto ja põrutavad nelja tuule või kui soovite, siis nelja zombi poole.
Mehed neile ei järgne. Selle asemel tuleb mängu uus tegelane, kaubanduskeskusest leitud täiesti arulage blondiin Madison (Zoey Deutch), kes lisab loole päris mõnusat huumorit. Siis aga selgub, et Little Rock on täiesti omapäi kuskil õnne otsimas ja nüüd ei jää muud üle, kui teised tegelased peavad teda otsima minema. Lühidalt ongi see kogu filmi sisu. Ükski tegelane kuskile ei arene, mingeid filosoofilisi tagamõtteid kellelgi ei ole ja loomulikult leiavad nad lõpuks ka otsitava üles.
Selles filmis on kõige olulisemaks teekond, kus on palju koomilisi vahepeatusi. Naljad on sellised parasjagu paigas, ei lähe liiga nõmedaks ega labaseks, samas pole ka päris nii lamedad, et üldse naerma ei ajaks. Zombid on tasemel, neid on ikka päris võikaid. Verd pritsib, kolbad purunevad, pead lendavad, hirmukohti on ka (aga mitte väga õudseid, film kõlbab ka nõrganärvilistele). Minu arvates oleks zombisid võinud rohkemgi olla – neid ei esinenud päris nii palju, et tegelased kogu aeg pinges või valvel oleksid pidanud olema.
Kui otsite ajaviidet, mille puhul korraks enda aju täiesti välja lülitada ja arvate, et suudate filmi vaadata mõtlema liigselt detailidele (näiteks kuidas see tegelane oma habeme nii kenasti ära on püganud või kas selle tibi huuleläige juba ammu pahaks ei ole läinud, kus ta oma varusid täiendab või miks tuumajaamad ei ole õhku lennanud jms), siis meelelahutuseks sobib see linateos küll.
Kui kunagi tuleks ka Zombieland 3, siis läheksin seda vaatama. Aga järje tegemine sõltub praeguse filmi populaarsusest. Andke oma panus!
Selle filmi vaieldamatu staar on Tallahassee, keda mängib Woody Harrelson. Foto: pressimaterjalid
